Põlevkivienergeetikal on tulevikku
16. novembril Kohtla-Järve Kultuurikeskuses peetud X põlevkivikonverentsil räägiti teaduse ja hariduse rollist ja saavutustest 100-aastase põlevkivitööstuse arengus.
Annely Oone, Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse kommunikatsioonispetsialist
Konverentsi avasid haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja TalTechi rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, ettekannetega esinesid TalTechi ja Tartu Ülikooli teadlased ning ettevõtete esindajad.
![]() |
„Põlevkivi on üks kivim maa sees nagu lubjakivi, dolokivi ja paekivi. Põlevkivi aga muutub väärtuseks, kui me teame tema olemasolu, omadusi, mahtu ja paiknemist ning oskame seda keskkonnasäästlikult kasutada ja väärindada. Täna juba proovime teha otse põlevkivist kemikaale ning põlevkivist toodetakse bensiini,“ selgitas põlevkivikonverentsi moderaator, TalTechi energiatehnoloogia instituudi direktor professor Andres Siirde. Siirde usub, et põlevkiviteadust jätkub veel pikaks ajaks.
Põlevkivienergeetikal on tulevikku
TalTechi energiatehnoloogia instituudi põlevkivitehnoloogia professor Alar Konist viitas oma ettekandes maailma energeetikatrendidele ja -arengutele. „Kui tänaseks on taastuvenergeetikasse investeeritud sadu miljardeid eurosid, siis sellele vaatamata on fossiilkütuste osakaal primaarenergia tarbimisest kasvanud 0,5 protsendipunkti 10 aasta jooksul,“ selgitas Konist. Professori hinnangul ei tohi alahinnata praegu põlevkivi tagatud energiajulgeolekut ja -varustuskindlust. Põlevkivienergeetika tulevikku näeb Alar Konist süsiniku püüdmise ja ladestamise või kasutamise tehnoloogia integreerimises keevkihtlahendustega või rakendades samu tehnoloogiaid koos biomassi ja põlevkivi koospõletusega, et saavutada negatiivne CO2 emissioon.
Tartu Ülikooli vanemteaduri Argo Jõelehe ettekanne tutvustas uusimaid arenguid põlevkivipiirkonna põhjavee seisundi modelleerimises. Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekt koondnimega Virumudel aitab modelleerida veerežiimi muutusi kaevanduste ja karjääride planeerimise ja projekteerimise käigus ning sealhulgas mõista põhjusi, mis tekitavad pinnavee leket põhjavette. Jõelehe hinnangul võiks tulevikus kaevandada nii, et me saaks kaevandatud ala plokkide kaupa sulgeda. Nii ei tekiks maa alla mitte suured, vaid väikesed järved.
Teadlaste ja ettevõtjate omavahelistest rollidest rääkis TalTechi Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu. „Teadlane otsib parimat lahendust, mille leidmiseks võib kuluda palju aega ja raha. Ettevõtja vajab töötavat lahendust, mille saaks teostada ruttu ja odavalt kätte,“ selgitas olukorda Riisalu. Vanemteaduri sõnul võivad uued lahendused osutuda hästiunustatud vanadeks ehk innovatsiooni osakaal võrreldes uute originaalsete lahendustega kasvab. Kuid Riisalu arvates ei tohi unustada „raamist väljas“ mõtlemist. Näitena tõi ta andmekaeve tulemused naftafraktsioonide väävlitustamise ehk desulfureermise kohta, selgitades: „Kust tuleb väävel õlisse? Põlevkivist! Väävlitustame hoopis lähtepõlevkivi! Põhimõttelised võimalused selleks on põlevkivi hüdrogeenimine, põlevkivi koostöötlemine madala väävlisisaldusega materjaliga ja biokaevandamine ehk väävli eraldamine bakteritega.“
Piirjoon õppimise ja töötamise vahel kaob
Põlevkivitööstuse ettevõtete jaoks on peamised automaatika, mehaanika, energeetika ja keemiatehnoloogia valdkonna erialade spetsialistid. „Teadmised peavad olema senisest palju mitmekesisemad. Juba praegu eeldab enamik ametikohti erineval tasemel digioskuseid,“ selgitas Viru Keemia Grupp AS-i juhatuse aseesimees ja TalTechi doktorant Meelis Eldermann. „Aeg nõuab haritud töötajaid, kelle haridus võimaldab mõelda erinevates distsipliinides ja kasutada neid oma igapäevases töös,“ lisas Eldermann. Tema hinnangul on uus normaalsus, millega haridusasutustel tuleb arvestada, et õpilane õpib 80% ja töötab selle kõrvalt 20%, hiljem jälle töötab 80% ja õpib 20% oma tööajast.
Eesti Energia AS personalidirektor Tiina Drui selgitas tööandjana põlevkivitööstuse tööjõuvajadusi läbi kontserni strateegia Inimene 4.0. „Inimene 4.0 on digiajastu inimene, uuenenud inimene, kes käib maailmaga koos, käib kiiremini kui maailm. Jõuab maailmast ette ning oskab ette näha probleeme ja küsimusi, mida elu kaasa toob,“ rõhutas Drui. Tema sõnul vajab ettevõte kvalifitseeritud mitmekesiste oskustega oskustöölisi. „Teeme koostööd ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolidega, kes valmistavad ette tehnoloogia ja energeetika erialade üliõpilasi, praktikante ärikriitilistele ametikohtadele värbame aastaringselt,“ rääkis Drui.
Ettevõtete esindajate sõnu kinnitas TalTechi loodusteaduskonna mäeosakonna juhataja Erik Väli, kes leidis, et vajadus klassikaliste mäeinseneride järele on kahanemas ning ettevõtjad vajavad laia silmaringiga maapõueinsenere.
T-kujulise kompetentsiga tulevikutöötaja
Tuleviku ideaalset töötajat kirjeldas TalTechi Virumaa Kolledži arendusdirektor Mare Roosileht läbi T-kujulise kompetentsi. See on töötaja, kellel on süvateadmised vähemalt ühel alal ning oskused mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ja nendega tegelevaid inimesi. „Tulevikuhariduses on vähem „koolimaja“, granuleeritud õppekorraldus, sotsiaalsete oskuste arendamine ja IKT rakendamine, probleemi- ja vajaduspõhine õpe, duaalõpe, piirideta haridussüsteem ja heal tasemel inseneriharidus,“ näeb Roosileht muutusi tulevikuhariduses.
Konverentsil ettekande teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse, teaduse ja keelepoliitika asekantsler Indrek Reimand kirjeldas tänast kõrgharidusmaastikku läbi selle tugevuste ja võimaluste. Riik reguleerib kõrgharidust läbi uueneva kõrgharidusseaduse ja kolmeks aastaks ülikoolidega sõlmitavate halduslepingute.
Oleme õigel teel
Paneeldiskussioonis arutlesid põlevkivitööstuse vajaduste ja hariduse tuleviku kujundamise üle Indrek Reimand, Tiina Drui, Meelis Eldermann, Mare Roosileht ja TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll. Õppeprorektor selgitas TalTechis toimunud suuremaid muutusi, nagu muudetud esimese ja teise astme õppekavad ning et rohkem on IT-d, praktikat ja teaduspõhist õpet. Tuleviku hindamisel tegi Vollile muret mõnede spetsialistide ületootmine. „Eesti ülikoolid toodavad üle keskkonnakaitse spetsialiste. Meil lõpetab aastas ligikaudu 300 sellist inimest. Nad on koolitatud probleeme tõstatama, mitte lahendama. Probleemi lahendajaid lõpetab aastas ligikaudu 30,“ selgitas õppeprorektor üht näidet.
Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ootab pikema perspektiivi vaatamist, sest muutuste ettevalmistamine on pikaajaline. Tasuta kõrghariduse muutmist tasuliseks Reimand õigeks ei pea. „Süsteem alles muutus. Tasulise kõrghariduse juurde tagasiminek poliitiliselt ei kanna. Vanal süsteemil olid suured puudused,“ selgitas Reimand.
„See, millised oleme täna, ei tähenda, millised peaksime olema homme,“ ütles Meelis Eldermann. Ta hindab praegust põlevkivivaldkonna haridust ning on väga rahul TalTechi Virumaa Kolledži lõpetanud üliõpilastega, kellest paljud lähevad tööle Viru Keemia Gruppi. Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui selgitas, et ettevõtte esindajad käivad ise koolides, et näidata, kui huvitav on inseneritöö.
Mare Roosileht TalTechi Virumaa Kolledžist arvas, et tulevikuks ei ole haridusasutused ja ettevõtted veel valmis, kuid ollakse õigel teel. „Me näeme asju ühtemoodi ja oleme valmis sinnapoole liikuma,“ ütles Roosileht.
Põlevkivikonverentsil esitlesid Eesti ülikoolide ja teadusasutuste teadlased ning riigiasutuste tippspetsialistid kokku 17 põlevkivivaldkonna posterettekannet. Konverents oli pühendatud Eesti Vabariigi 100., Tallinna Tehnikaülikooli 100., põlevkivitööstuse 100. ja Kohtla-Järvel põlevkivi teadusliku uurimise instituudi asutamise 60. aastapäevale. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. ■
100-aastane põlevkivitööstus
2018. aasta on Eesti põlevkivitööstusele märgilise tähendusega. 25. novembril 1918 võttis Eesti ajutine valitsus insener Märt Raua kui tulevase Riigi Põlevkivitööstuste direktori isikus Saksa okupatsioonivägedelt Eesti riigi omandisse Kohtla põlevkivikaevanduse ning seda kuupäeva peetakse kogu Eesti põlevkivitööstuse sünnipäevaks. Just sellel päeval loodi eeldus Eesti kujunemisel senisest põllumajandusmaast tööstusmaaks, nii sellest tulenevate probleemide kui ka võimalustega.