Akrediteering on rohkem kui tunnustus. See on kvaliteedi garantii ja üks olulisemaid mehhanisme ülikooli järjepideva arengu toetamisel. Lisaks õppe ja teaduse kvaliteedi tagamisele positsioneerib see ülikooli rahvusvaheliselt, annab väärtuslikku tagasisidet ning avab uusi partnerlussuhteid.
Kvaliteedimärgi mõju ulatub tihti kaugemale, kui esmapilgul paistab. See mõjutab nii tudengeid, kes teevad otsuseid oma õppevalikute üle, kui ka partnerlussuhteid, avades koostöövõimalusi ja tõstes ülikooli rahvusvahelist nähtavust.
Milleks meile akrediteering?
Akrediteeringud võivad olla nii siseriiklikud, organisatsioonisisesed kui ka rahvusvahelised. Kuigi strateegiabüroo juhataja Reijo Karu sõnul ei kuulu akrediteeringud praegu TalTechi strateegia otseste eesmärkide hulka, on neil arengukavade ja tegevuskavade tasandil oluline roll. „Akrediteeringud toetavad ülikooli ambitsioone ja tagavad järjepideva kvaliteedi õppe- ja teadusvaldkonnas,“ selgitab Karu.
Arendus- ja kvaliteeditalituse juhataja Kaija Kumpas-Lenk rõhutab, et rahvusvahelised eksperdid annavad hindamatut tagasisidet, mis kinnitab, kas ülikooli suunad ja praktikad vastavad rahvusvahelistele standarditele. „Akrediteeringud loovad ka võimaluse alt üles arenguks: teaduskonna tasandil püstitatud teemad ja ettepanekud aitavad märgata valdkondi, mis vajavad tugevdamist,“ sõnab Kumpas-Lenk. Ta lisab: „Parenduskohad ja arenguteemad aitavad tõhustada kogu ülikooli protsesse, kvaliteeti ja võimekust ning annavad kinnitust aspektides, mis vajaksid rohkem fookust.“
Näiteks on õppekavade ja väljundite sidusus valdkond, mis tänu akrediteerimisele ülikoolis rohkem tähelepanu saab. Kumpas-Lenk toob välja, et programmijuhid hindavad organisatsioonisiseste hindamiste kõrval ka väliste ekspertide tagasisidet, mis tunnustab tehtud tööd ja annab värske vaate parendusvõimalustele. Samas rõhutab ta: „Kvaliteeti ei tohiks kujundada pelgalt hindajate soovituste järgi. Püsiv areng peab olema ülikooli sisemine väärtus.“
Majandusteaduskonna kasvav akrediteeringute portfell
Rahvusvahelistes partnerlussuhetes on akrediteeringute roll märkimisväärne. „Need on hügieenifaktoriks, mida olemasolevate ja uute partnerite puhul alati kuvatakse ja uuritakse. Ei ole aga eriolukord, kus mõne akrediteeringu puudumine saab saatuslikuks partnerlussuhte luhtumisel,“ sõnab Karu. „Rahvusvaheliselt tunnustatud märgis annab nii meile kui ka teistele asutustele kinnituse, et õpe, teadus ja organisatsioon tervikuna vastavad valdkonna tippstandarditele,“ lisab ta.
Majandusteaduskonna ettevõtliku juhtimise MBA programmijuht Martin Toding tõdeb, et AMBA (Association of MBAs) akrediteering on avanud programmi jaoks uusi koostöövõimalusi ning tõstnud õppima tulijate arvu. „Kuna Baltimaades on meie programm ainus AMBA akrediteeritud MBA, langes kandidaatidel kaalukauss valikut tehes selgelt meie kasuks. Paljud üliõpilased on isegi öelnud, et otsustasid tulla just akrediteeringu tõttu,“ selgitab Toding.
Majandusteaduskond on vaikselt, kuid strateegiliselt järjekindlalt kasvatanud oma rahvusvaheliselt valdkondlike akrediteeringute portfelli. Algust on tehtud spetsiifiliste õppekavade tunnustamisega, mõtteid on ka institutsionaalsete akrediteeringute osas. Juba praegu omab Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut EAPAA (European Association for Public Administration Accreditation) tunnustust, ärikorralduse instituudi rahvusvahelise ärikorralduse õppekava on saavutanud EFMD (European Foundation for Management Development) akrediteeringu ning ettevõtliku juhtimise õppekava eelnevalt mainitud AMBA akrediteeringu.
Ettevõtlus- ja ärikoolide maailmas peetakse prestiižsemaks näitajaks nn triple crown’i saavutamist, mis hõlmab endas EQUIS, AMBA ja AACSB akrediteeringuid. Triple crown on praegu ligi 140 kõrgkoolil üle maailma. Nende saavutamine võib vajada kahte kuni seitset aastat pühendumist.
Pikk ja põhjalik protsess, mis kasvatab kvaliteeti
Akrediteerimisprotsessi alguspunkt on alati juhtkonna teadlik otsus, sest akrediteeringud eeldavad, et kogu personal töötab ühise eesmärgi nimel. Edasi liigutakse juba ametlikult protsessi astumisega, mille jaoks on vaja esitada mitmekümneleheline põhiandmete dokument. Hindajate visiidini läheb küll aega, kuid see aastaid kestev vaheperiood hõlmab akrediteeringu standarditele vastavuse arendustegevusi ning eeldab taotleja poolt umbes 100-leheküljelise enesereflektsiooni dokumendi koostamist ja mahukat tõestusmaterjalidega digiandmebaasi loomist.
Kui ülikoolil on institutsionaalne akrediteering seitsmeks aastaks, siis valdkonna akrediteeringud antakse tavaliselt kas kolmeks või viieks aastaks. Kuid loorberitele puhkama jääda ei saa: järjepidev areng on jätkuvalt võtmesõna. Akrediteeringute kehtivuse säilitamiseks tuleb regulaarselt esitada progressiaruandeid ning parendada aspekte, mis on välja toodud kui arendamist vajavad.
2026. aastal on majandusteaduskonnas ees nii EFMD kui AMBA reakrediteerimine. Kui eelnevalt on mõlemad antud kolmeks aastaks, siis seekord loodetakse vähemalt ühele viit aastat. Andmete kogumine, progressi kaardistamine ja parendustegevuste läbiviimine käib jätkuvalt aktiivselt. Sinna vahele mahuvad veel ka mõtted ambitsioonikatest akrediteerimise alastest väljavaadetest tulevikuks. Ülikooli riiklik institutsionaalne akrediteerimine leidis viimati aset aastal 2021 ning kehtib kuni 2029. aastani.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.