Varem jaotati Eestis renoveerimistoetusi kiirematele soovijatele, mis koondas need niigi edukatesse piirkondadesse. Kuigi nüüdseks on toetused paremini sihitud, saaks süsteem olla veelgi õiglasem ja arvestada võiks näiteks üksiku leibkonna eluasemekulude muutumisega, osutab Lauri Lihtmaa Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas kaitstud doktoritöö, vahendab teadusportaal Novaator.
Tallinna Tehnikaülikooli renoveerimise eksperdi Lauri Lihtmaa sõnul on suur osa Eesti korterelamutest amortiseerunud ja vajavad seega ulatuslikku uuendamist. "Nende projekteeritud elukaar on lõpule jõudmas – energiavajadus on suur, konstruktsioonid lagunevad, osa kortereid on liiga külmad, energiaarved on suured. See tähendab, et meie energiajulgeolek ja rahvuslik rikkus on ohus," sõnab ta.
Kuna sama mure kimbutab kogu Euroopat, on juba üle 15 aasta jaotatud välja renoveerimistoetusi. Neist esimeses, aastatel 2010–2014 kestnud toetuslaines said toetusi elava järjekorra alusel kõik soovijad. Nii koondusid toetused juba eos paremal järjel piirkondadesse, kus ühistud olid võimekamad ja otsustasid renoveerida. "See oli minu doktoritöö alguspunkt: mis juhtub, kui turg toimib omasoodu ja riik toetused täpsemalt ei sihi?" meenutab Lihtmaa. Loe edasi portaalist Novaator
Tahad lahendada päriselu probleeme teaduse abil?
TalTechi inseneriteaduskonna doktoriõppes saad töötada teemadega, millel on otsene mõju tööstusele, tehnoloogiale, keskkonnale ja ühiskonnale. Tule doktorantuuri ja arenda oma valdkonda koos TalTechi teadlaste, ettevõtete ja rahvusvahelise teaduskogukonnaga.
Tutvu doktoriõppe võimalustega TalTechis.