Paljud juhid ja spetsialistid on ESG-ga kokku puutunud vaid jupikaupa. Mõni klient küsib andmeid, pank tahab lisainfot või tuleb ettevõttes otsida kokkuhoiukohti. TalTechi kestlikkuse juhtimise õppekava aitab neist üksikutest ülesannetest panna kokku suuremat pilti ja muuta kestlikkusega tegelemise praktiliseks juhtimisoskuseks, mida kasutada ettevõtte äristrateegias.
Kestlikkusest räägitakse praegu vähem kui mõni aeg tagasi. Avalik tähelepanu tiirleb AI, julgeoleku ja energiahinna ümber. Kuna peale selle lükkus osa EL-i aruandluskohustustest edasi, võib ettevõtetes jääda mulje, et suurem kiire on seekord möödas.
„Keskkonnaprobleemid pole kadunud, ressursid jäävad piiratuks ning rahastajad ja partnerid hindavad endiselt riske edasi,“ hoiatab selle järelduse eest TalTechi majandusteaduskonna kestlikkuse juhtimise magistrikava programmijuht Martin Malm.
ESG jõuab töölauale jupikaupa
Malmi sõnul puutub töötav juht või spetsialist kestlikkusega kokku ka siis, kui tema ametinimetuses seda sõna ei leidu. Mõnes ettevõttes algab teema kliendi küsimusest, teises pangalaenu tingimustest, kolmandas energia kokkuhoiust, kuuendas tarneahela nõuetest.
Sageli jõuavad need küsimused inimese töölauale ühekaupa ja eri päevadel. Nii võibki kestlikkus paista lisakohustusena, kuigi tegelikult puudutab see ettevõtte juhtimist palju laiemalt.
Just seda tervikpilti püüab õppekava anda. Malmi sõnul õpib magistrikraadi taotleja nägema oma organisatsiooni suuremas süsteemis. Kus ettevõte paikneb, millest ta sõltub, millised riskid võivad teda tabada ja kuidas oma mõju suunata.
Kestlikkuse juht aitab osakondadel üksteisest aru saada
„Kestlikkuse inimene peaks töötama sillana eri üksuste ja osakondade vahel. Ta peab aru saama, kuidas üks või teine osakond saab kaasa töötada ja kuidas organisatsioon tervikuna süsteemi mõjutab,“ selgitab Malm.
See vaade kõnetab töötavat keskastmejuhti või -spetsialisti, kellel on kõrgharidus ja kogemus juba olemas. Ta ei alusta nullist. Ta lisab senisele erialale oskuse, mis aitab paremini mõista ettevõtte riske, ressursikulu, inimeste heaolu, tarnijate valikuid ja pikaajalist konkurentsivõimet.
Kestlikkusega tegelev inimene peab aru saama tootmisest, inimestest, rahast, klientidest ja juhtimisest. Ta peab oskama viia ühe osakonna küsimuse teise osakonna keelde. Kui tootmine räägib energiakulust, finantsjuht riskist, personalijuht töökorraldusest ja klient tarneahela jalajäljest, peab keegi suutma need teemad kokku siduda.
Kasumlikkus jääb pildile
Malm rõhutab, et kestlik vaade ei vii ettevõtte kasumlikkust pildilt välja. Kui taaskasutatud materjalist toode muudab hinna konkurentsivõimetuks, ei saa juhile ette heita, et ta seda teed kohe ei vali. Küll aga tasub küsida, mida tuleb muuta, et säästlikum tootmisviis tulevikus turul püsiks.
Tema sõnul ei leiuta kestliku juhtimise põhimõtete rakendamine ettevõtlust uuesti. Pigem viib see tagasi vana ärieetika juurde, et äri mõte ei piirdu kasumi teenimisega, vaid väärtuse loomisega nii, et inimesi, ressursse ja keskkonda selle käigus liialt ei kuluks.
Kestlikkus jõuab ettevõteteni ka rahastuse kaudu. Pank ei anna ju paremat intressi A- või B-energiaklassiga hoonele missioonitundest, vaid väiksema riski tõttu. Sama loogika liigub ettevõtete laenuotsustesse ja tarneahelatesse.
Fookuses on õppija ettevõtte päris küsimused
Õppekava tugevus peitub Malmi sõnul selles, et õppijad ei tegele ainult üldiste mudelitega. Kursustel töötatakse oma organisatsiooni päris küsimustega. Näiteks võib personali juhtimise aines sündida ettevõttele kestliku personalijuhtimise kava. Strateegilise juhtimise või innovatsiooni kursusel vaadatakse sama ettevõtet järgmise nurga alt. Nii koguneb aasta jooksul õppija enda töökoha kohta pilt, mida saab kasutada ka ettevõtte sees.
Lõputöö ei jää sahtlisse kolletuma
Ka lõputöö vorm toetab tööga seotud õpet. Klassikalise uurimistöö asemel koostab üliõpilane analüüsi oma organisatsiooni kohta ja vaatab seda seitsmest vaatenurgast. Malmi sõnul on tudengid võtnud kodutöö ettevõttesse kaasa, arutanud seda kolleegide või juhiga ning jõudnud selle põhjal päris muutusteni.
Seetõttu ei pea õppima tulles tegema karjääripausi ega hüpet täiesti uude valdkonda. Õpe sobib spetsialistile, kes juba töötab ettevõttes või avalikus sektoris ja tahab näha seoseid selgemalt.
„Esimese lennu tagasiside järgi kõnetas õpe eriti neid, kes tegutsevad tootmise või tootmisega seotud ettevõtetes. Seal paistavad ressursid, energia, tarneahelad, töökorraldus ja kliendinõuded selgelt välja,“ ütleb Malm. Kuid kestlikkuse küsimused jõuavad ka teenusettevõtetesse, avalikku sektorisse, arendusse, kommunikatsiooni ja finantsotsustesse.
Tutvu kestlikkuse juhtimise õppekavaga ja kandideeri täna
Vastuvõtt kõikidele õppekavadele on avatud kuni 06. juuli keskpäevani.