21. novembril toimus Eesti Maaülikoolis roheoskuste programmi avakonverents "Tuleviku roheoskused – kellele ja kuidas?", kus arutleti selle üle, kuidas integreerida roheoskused Eesti ettevõtete tegevuskavadesse, et innovatsioon ja areng ei tuleks keskkonna arvelt. Konverentsi raames toimunud roheoskuste terminoloogia töötoas lepiti kokku roheoskuste sõnastiku loomine.
Taltechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping pidas ettekande rohepöörde trendidest ja stsenaariumidest Eestis ja Euroopas ning sellega seoses ka rohesokuste arendamise võimalikust mõjust tulevikumajandusele. Sooväli-Seppingu modereerimisel toimus roheoskuste terminoloogia töötuba, milles osalejad tõdesid üksmeelselt, et ehkki roheterminoloogia loomine ja korrastamine ei ole haridusmeetme osa, on see hädavajalik.
Roheterminoloogia töötoa juhatas sisse Taltechi tekstiilitehnoloogia labori juht Tiia Plamus ettekandega terminoloogia loomise metoodikast ning jagas kogemusi ringmajanduse alase terminoloogia loomise vajalikkusest.
Helen Sooväli-Seppingu sõnul on roheoskuste eelduseks täpne valdkondlik keelekasutus, et ei tekiks segadust mõistetest arusaamisel. “Näiteid saab siin tuua mitmeid: korduvkasutus, taaskasutus, uuskasutus – vaja on kirjeldada nende mõistete tähendusväljad. Meil on tegelikult palju mõisteid ka juba kirjeldatud, kuid need on laiali erinevate ministeeriumite kodulehtedel. Kindlasti tuleb vaadata ka sõnakasutuse osas vaadata üle sõnade kasutus teaduskirjanduses. Terminoloogilise sõnavara täpsustamine on oluline õpetamisel, valdkonna arendamisel ning kannab eesti keele loomise eesmärki.”
Töötoa raames lepiti kokku, et terminoloogia töögrupp kaardistab roheoskuste programmi konsortsiumide jaoks vajalikud mõisted ning koostab väikese roheoskuste sõnastiku. Need mõisted arutatakse omakorda läbi Kutsekoja roheoskuste registri loojatega, Eesti keele inistituudi ekspertidega ning kindlasti on vaja ka Euroopa regulatsioonide tõlkijatega suhelda.
Töögruppi teine tööülesanne on luua selgust segadust tekitavate sõnadega. „Täna on meil kokku leppimata, mida tähendab “roheoskused”. Samuti on meil uudissõnu nagu säilenõtkus, vastupanuvõime, resilientsus, kerksus – kas need neli sõna on samatähenduslikud mõisted või mitte?“, sõnas Sooväli-Sepping.
Haridus- ja Noorteameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel viiakse 2023.–2026. aastani ellu roheoskuste arendamise programmi, mille abil toetatakse ettevõtete rohepöördeks vajalike oskuste arendamist. Eeskätt nende oskuste, mis hõlmavad nii üldoskusi, kui ka erialaspetsiifilisi roheoskusi. Tehnikaülikool juhisb 9-st konsortsiumist viite: transport, elektrienergia ja energeetika, toiduainete töötlemine, ehitus ja tsiviilrajatised, keemiatehnoloogia ja -protsessid.