Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikooli sihtkapitali ja üliõpilasarengu prorektor Hendrik Voll on viimastel kuudel tõusnud aktiivseks arvamusliidriks Eesti tippspordi ja ülikoolihariduse ühendamise teemal.

Nii Postimehes (siin ja siin) kui ka Trialoogis ilmunud artiklites rõhutab ta, et Eesti vajab süsteemset lahendust, mis võimaldaks noortel ühendada tippspordi ja kõrghariduse. 

TalTechi fännid ja Hendrik Voll

„Eestis pole üliõpilassporti sisuliselt olemaski,“ hindab ta. „Kuid meil ju on ometi suur hulk spordi vaates parimas eas harrastajaid, kellest võiks sirguda järgmised medalivõitjad.“ Paraku lõpetab ligi 90% noorte medalivõitjatest gümnaasiumi järel sihipärase sportimise, olgugi et paljud neist sooviks jätkata.

Volli sõnul ei tohiks aga noor sportlane olla olukorras, kus tuleb valida kas sport või haridus. Vastupidi – haridussüsteem peab toetama sportlaste topeltkarjääri ning pakkuma paindlikke õpiteid, mis arvestavad treeningute ja võistluskoormusega. See tähendab muu hulgas individuaalsemaid õppekorraldust, paremat tugisüsteemi ning tihedamat koostööd spordiorganisatsioonide ja ülikoolide vahel.

Jah, Eesti neljal suuremal ülikoolil on oma spordiklubid, aga need tegutsevad väljaspool Eesti spordisüsteemi, tõdeb Voll. Nende kokkupuude Eesti Olümpiakomiteega on pehmelt öeldes napp. Eesti üliõpilasspordi eest ei vastuta ka Haridus- ja Teadusministeerium, kelle vastutus lõpeb gümnaasiumiga. „Eesti üliõpilassport ei ole seni suutnud realiseerida oma võimalusi,“ leiab prorektor Voll, ühtlasi ka Eesti Akadeemilise Spordiliidu president. „Kui aga ülikoolid võtavad teadlikuma rolli sportlaste toetamisel, on võimalik kasvatada nii sportlasüliõpilaste arvu kui ka Eesti tippspordi üldist taset.“

Tallinna Tehnikaülikoolil on selles tulevikuplaanis väga oluline roll. Esiteks on ülikoolis juba topeltkarjääri kogemus. Teiseks loodetakse tõsta tippsportlastest tudengite arvu 30 või 35ni. Kolmas, kõige ambitsioonikam eesmärk on vajadus arendada sporditaristut. Selleks pakub ülikool spordihoone kõrval asuvat maa-ala, valmis ollakse algatama ka detailplaneeringut. Eesmärk on kujundada kaasaegne spordilinnak koos sporditeaduskeskusega, kuhu on kaasatud erinevad partnerid, alates spordimeditsiinist ja lõpetades ülikoolide teadusüksustega. Esialgu aastase lepinguga on tööle võetud ka spordilinnaku arendusjuht, olümpiasõudja Allar Raja.