Kui sõita Helsingis Clarioni hotellis liftiga, võib sattuda kabiini, mille projekteeris TalTechi vilistlane Ingrid Ormus. Trialoog kirjutab, et tänaseks on Ormus liikunud projekteerimisest hangete ja projektijuhtimiseni ning töötab ettevõttes Skeleton Technologies – tema karjäär näitab ilmekalt, kuivõrd erinevaid võimalusi võib inseneriharidus avada ja kuivõrd vähe vastab tegelik inseneritöö levinud stereotüüpidele.
Ormus on õppinud Pärnu Koidula Gümnaasiumi matemaatika-füüsika kallakuga klassis. Kallak sobis talle ning koolikeskkond toetas tema reaalainehuvi. Samas puudus tal oma tulevikuameti osas kindel ettekujutus. „Ma olin see laps, kes ei teadnud, kelleks ta saada tahab, teadsin vaid, et tahan minna õppima Tallinna Tehnikaülikooli,“ meenutas ta.
Tagantjärele suudab Ormus siiski näha, et tehniline maailm sobis talle juba varakult. Lapsena võis ta tundide kaupa legoklotsidest midagi ehitada, samuti tahtis ta välja uurida, kuidas asjad töötavad, millest need koosnevad ja kuidas katkiläinud asju parandada.
TalTechis valis ta tootearenduse ja tootmistehnika eriala. Sellelgi hetkel polnud tal veel päris selget ettekujutust, milliseid töid inseneriharidus ülepea võimaldab. Inseneriamet seostus talle ennekõike projekteerimise ja tehniliste joonistega. Alles praktika ja esimesed töökohad näitasid talle kätte tehnilise hariduse kogu sisulise haarde. „Tegelikult on inseneeria väga lai ala. Inseneritaustaga inimene saab töötada väga erinevates ametites.“
Liftikabiinidest hangete ja projektijuhtimiseni
Ormuse enda karjäär kinnitab igati insenerihariduse võimalusi. Soomes töötas ta esmalt praktikandina kaevandus- ja mineraalitööstusele tehnoloogialahendusi pakkunud ettevõttes Metso Outotec, seejärel läks ta ligi seitsmeks aastaks tööle lifte, eskalaatoreid ja automaatuksi tootvasse KONE-sse. Kõigepealt töötas ta mehaanilise projekteerimise meeskonnas insenerina, kes tegeles eritellimusel valmistatud liftikabiinidega, mistõttu võibki leida tema projekteeritud liftikabiine Helsingi Clarioni hotellist.