Tallinna Tehnikaülikool

1.augustist Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektorina alustanud professor Ingrid Pappel aitab luua tulevikku, kus süsteem aitab tudengitel leida individuaalse tempo, soovitab valikuid ja pakub lisatoetust seal, kus vaja.

Ingrid Pappel

Millised on Teie peamised eesmärgid õppeprorektorina?

Minu peamine eesmärk on kujundada Tallinna Tehnikaülikoolist keskkond, kus õppimine on paindlik, kvaliteetne ja õppija jaoks tähenduslik.

Esiteks soovin tagada, et meie õpe oleks õppijakeskne ja andmepõhine, kus tehisintellekti abil on võimalik luua personaliseeritud õpiradu, pakkuda reaalajas tagasisidet ja toetada tudengite individuaalseid arenguvajadusi.

Teiseks pean oluliseks interdistsiplinaarsust, kus tulevikuprobleemid, olgu need seotud kliimamuutuse, küberjulgeoleku või digimajandusega, ei mahu ühe eriala piiridesse, seega peab ülikool juba õpingute käigus pakkuma tudengitele kogemust, kuidas koostöös eri valdkondade ekspertidega lahendusi leida.

Oluline eesmärk on ka teoreetiliste teadmiste sidumine praktiliste elu probleemidega. Soovin, et meie tudengitel oleks võimalus rakendada õpitut kohe päriselulistes projektides, teha koostööd ettevõtete ja avaliku sektoriga ning näha, kuidas nende teadmised loovad väärtust ühiskonnale. Selleks on väljakutsepõhised õppevormid väga sobivad, sest need arendavad lisaks erialastele oskustele ka meeskonnatööd, loovust ja probleemilahendusvõimet.

Samavõrd tähtis on tudengite kriitilise mõtlemise arendamine, kuna tehnoloogia areng, tehisintellekti roll ja ühiskondlikud muutused esitavad pidevalt uusi küsimusi, millele ei ole üheselt õigeid vastuseid. Meie lõpetajad peavad olema valmis neid küsimusi mõtestama, kaaluma eetilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte ning oskama teha argumenteeritud otsuseid.

Oluliseks prioriteediks pean ka EuroTeQi ülikoolidega tõhusama koostöömudeli väljaarendamist ning ühiskavade ja mikrokraadide loomist, mis võimaldavad tudengitel omandada rahvusvahelist kogemust, arendada paindlikumaid õpiradu ja laiendada õppe sisu viisil, mis toetab nii tööturgu kui ka ühiskonda laiemalt. Kui suudame luua õpikeskkonna, kus tehniline kompetents käib käsikäes kriitilise mõtlemise, praktilise kogemuse ja rahvusvahelise koostööga, siis oleme oma missiooni õppeprorektorina täitnud.


Kuidas iseloomustate Teie valdkonda Tallinna Tehnikaülikoolis ideaalis kümne aasta pärast?

Kümne aasta pärast kujutan ette, et TalTechis on õpe sügavalt seotud tehisintellekti ja nutikate õpikeskkondadega. Tudengite õpirada on personaliseeritud ja süsteem aitab leida individuaalse tempo, soovitab valikuid ja pakub lisatoetust seal, kus vaja.

Samal ajal on õppimine tugevalt interdistsiplinaarne: keerulised ühiskondlikud väljakutsed, nagu kliimamuutused, küberjulgeolek või digimajanduse laiemad küsimused, ei mahu ühe eriala piiridesse. Seetõttu õpivad tudengid juba varakult koostööd tegema erinevate valdkondade spetsialistidega.

Lisaks on õpe väljakutsepõhine ja probleempõhine, kus tudengid lahendavad koos ettevõtete, teadlaste ja kogukondadega päriselulisi probleeme. See tähendab, et lõpetaja ei lahku ülikoolist ainult teadmistega, vaid ka kogemusega, kuidas oma oskusi rakendada ja ühiskonda panustada.

Oluline osa on ka EuroTeQi ülikoolidega loodud koostöömudelil, mis kümne aasta pärast võimaldab tudengitel liikuda partnerülikoolide vahel, osaleda ühiskavades ja omandada mikrokraade. See avardab nende akadeemilist ja kultuurilist kogemust ning muudab TalTechi õppe veelgi rahvusvahelisemaks, paindlikumaks ja väärtuslikumaks nii õppijale kui ühiskonnale tervikuna.


Millised saavutused ja ametikohad annavad Teile julgust ja kindlust järgmiseks neljaks aastaks õppeprorektorina?

Eelkõige senised kogemused nii õppevaldkonna arendajana, rahvusvaheliste projektide juhi kui ka teadlasena. Olen üle kümne aastat juhtinud Tallinna Tehnikaülikooli e-Riigi tehnoloogiate ja teenuste rahvusvahelist magistriprogrammi, mis on kujunenud meie ülikooli üheks visiitkaardiks maailmas. See programm on hea näide interdistsiplinaarsest lähenemisest, ühe õppekava raames on ühendatud IT, avalik haldus, õigus ja majandus. See on aidanud kasvatada spetsialiste, kes suudavad juhtida digipöördeid nii avalikus kui ka erasektoris. Mulle on programmi juhtimine aga õpetanud, kui oluline on tasakaal pikaajalise strateegia ja igapäevaste lahenduste vahel, andnud kogemuse, kuidas hoida rahvusvahelist programmi elujõulisena läbi erinevate muutuste ja väljakutsete.

Kindlustunnet lisavad ka minu kogemused rahvusvaheliste teadus- ja arendusprojektide vedajana. Olen olnud seotud mitmete algatustega, sealhulgas Euroopa Komisjoni toetatud AI4Gov projektiga, kus õppekava keskendub tehisintellekti rakendamisele avalikes teenustes ja avalikus sektoris laiemalt.

Lisaks oleme TalTechi meeskonnaga nõustanud digiriigi ülesehitamist, sealhulgas ka õppeprogrammide arendamist nii Keenias kui ka Ukrainas, aidanud viia Eesti kogemust rahvusvahelisse praktikasse.

Hiljutine EGov4Youth projekt, mis tegeleb noorte kaasamisega e-valitsemisse, näitab samuti, et meie töö mõju ulatub kaugemale kui vaid akadeemiline maailm – see on ühiskondlikult oluline ja tulevikku suunatud.

Samuti on mulle toeks kogemus digiriigi tehnoloogiate uurimisrühma juhina. See roll seob teaduse ja praktika ning annab pideva ülevaate, millised on järgmised tehnoloogilised võimalused ja väljakutsed. Tehisintellekti ja nutikate arhitektuuride rakendamine avalikus sektoris on minu uurimistöö keskmes ning selle kaudu näen, kuidas teaduslik innovatsioon saab kohe mõjutada ühiskonda ja avalikke teenuseid. Meil on olnud projekte AI-põhiste lahenduste väljatöötamises e-kaubanduse maksunduse valdkonnas, kus meie teadlaste pakutud lahendused töötlevad taotlusi senisest kordades kiiremini ja täpsemalt.

Olen uhke ka selle üle, et meie programmide kaudu on suurendatud kaasatust ja ligipääsu digiharidusele. Näiteks GovStack initsiatiivi raames Women in GovTech algatuses koolitati üle saja naise 59 riigist, anti teadmisi ja oskusi, et teha karjääri tehnoloogiasektoris. Sellised projektid näitavad, et õppe- ja teadustöö kaudu on võimalik mõjutada ühiskonda laiemalt, luues võrdsust ja avades uusi võimalusi.

Kõiki neid kogemusi ühendab kolm läbivat joonist: interdistsiplinaarne lähenemine, tehisintellekti ja digitehnoloogiate strateegiline kasutamine ning väljakutsepõhine õpe, mis seob ülikooli otseselt ühiskonna vajaduste ja arengusuundadega. Need põhimõtted on saatnud mind nii programmide kui ka projektide juhtimisel, need on ka edaspidi aluseks minu tööle õppeprorektorina. Just nende kogemuste najal usun, et suudan järgmise nelja aasta jooksul kujundada Tallinna Tehnikaülikooli õppevaldkonna veelgi tugevamaks, rahvusvahelisemaks ja tulevikku vaatavamaks.


Mis saab Teie praegusest teadustööst ning juhendatavatest?

Kuigi õppeprorektori roll on väga nõudlik, ei soovi ma oma teadustööst ja juhendatavatest eemalduda. Vastupidi, näen, et need valdkonnad toetavad ja rikastavad üksteist. Jätkan oma doktorantide juhendamist, sest just noored teadlased on need, kes aitavad viia edasi interdistsiplinaarseid ja uuenduslikke ideid ning toovad värske vaate õppe- ja teadustöösse. Minu teadustöö keskmes on jätkuvalt digihariduse ja tehisintellekti rakendamine õppes, aga ka laiemalt digiriigi arhitektuuride ja teenuste arendamine avaliku sektori organisatsioonides.


Üheks oluliseks projektiks minu töölaual on GovStack, mis on suunatud digiriigi põhikomponentide loomisele ja jagamisele, et riigid saaksid kiiremini ja kulutõhusamalt oma e-teenuseid arendada. See projekt on minu jaoks eriti südamelähedane, sest võimaldab viia Eesti digiriigi kogemuse laia maailma ning mitte ainult teoreetilisel tasandil, vaid ka reaalselt

piloteerides ja katsetades lahendusi erinevates riikides. GovStack laadsed initsiatiivid aitab meil jagada teadmisi, mis on Eestis aastakümnetega kogunenud, ning kohandada neid kohalike vajaduste järgi, pakkudes samas platvormi, kus Eesti teadlastel ja tudengitel on võimalik osaleda rahvusvahelistes innovatsiooniprojektides.

Nii minu teadusprojektid kui ka rahvusvaheline koostöö annavad õppeprorektori töösse väärtuslikku lisamõõdet – need hoiavad mind kursis globaalsete trendidega, annavad sisendi õppekavade uuendamiseks ja loovad võimalusi, et TalTech püsiks rahvusvahelise partnerina nähtaval ja mõjukal positsioonil.


Mis Teid tööelus eelkõige inspireerib? Aga vabal ajal?

Tööelus inspireerib mind kõige rohkem võimalus näha muutusi, millel on reaalne mõju – olgu see siis tudengi teadmine, et ta on saanud TalTechist oskused, millega oma valdkonnas silma paista, või õppejõu kogemus, et tal on uued tööriistad ja meetodid, mis teevad õpetamise nauditavamaks ja tõhusamaks.

Samuti motiveerib mind väga rahvusvaheline koostöö: Eesti digiriigi kogemus ja tehisintellekti rakendamine hariduses on teemad, mille vastu on maailmas suur huvi. Kui saan aidata neid teadmisi laiemalt jagada, piloteerida uusi lahendusi ja näha, kuidas need toovad ühiskonda reaalseid muutusi, annab see tööle sügavama tähenduse ja inspireerib edasi minema.

Vabal ajal otsin tasakaalu ja loovust. Olen alati olnud sportlik, kuna liikumine aitab mõtted korrastada ja energiataset hoida. Jooga on minu jaoks aga palju enamat kui treening, see on elustiil, mis õpetab keskendumist, meelerahu ja tasakaalu. Samuti armastan väga lugeda ulmekirjandust – see žanr avardab kujutlusvõimet ja sunnib mõtlema, kuidas võiks tehnoloogia tulevikus ühiskonda muuta. Tihti leian ulmeraamatutest ideid ja mõtteid, mida kannan endaga edasi ka tööellu, sest fantaasia ja teadus täiendavad teineteist.

Reisimine on veel üks kirg, mis annab uut vaadet ja inspiratsiooni – teiste kultuuride kogemine aitab näha maailma laiemalt ning avab uusi perspektiive nii inimeste kui ka ühiskondade arengust.