Kaugküttesüsteemidesse tehtud investeeringud võivad tarbijatele tuua märkimisväärse hinnavõidu. TalTechi vilistlase Asko Tamme magistritöö näitas, et toetust saanud piirkondades oli kaugkütte piirhind keskmiselt 5–8 protsenti madalam, kui see oleks olnud ilma toetuseta. Trialoogi artiklist selgub, et hinnalangus avaldus ligikaudu kaks aastat pärast toetusotsust.
Asko Tamm lõpetas tänavu TalTechi majandusteaduskonna majandusanalüüsi magistrantuuri ning töötab Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse peaanalüütikuna. Oma magistritöö teemani – „Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuste mõju taskukohasele ja jätkusuutlikule kaugküttele“ – jõudis ta esmalt uurimismeetodi kaudu: teda hakkasid huvitama avaliku raha eest makstavate toetuste põhjuse-tagajärje seosed.
Kui võrrelda toetust saanud ja toetuseta jäänud piirkondade kaugkütte piirhindu, ei anna see olukorrast täit pilti. Hinnata tuleb ka seda, milliseks oleks kujunenud hind toetust saanud piirkonnas juhul, kui toetust poleks antud. Analüüsi muutis keerulisemaks asjaolu, et toetusi eraldati eri piirkondadele eri aegadel ning investeeringute mõju võis avalduda alles mitu aastat hiljem.
Tamm kasutas töös statistilisi meetodeid, mis võimaldasid hinnata kaugküttehinna muutust toetust saanud piirkondades ning võrrelda seda andmete põhjal loodud võrdluspiirkonnaga, kuhu koondati nii toetust saanud kui ka toetuseta piirkondade andmed. „Mida rohkem ma andmeid kogusin, seda enam hakkas mind paeluma valdkonna interdistsiplinaarsus – hakkasin rakendama majandusvaldkonna meetodeid teemas, mis on klassikaliselt inseneriteaduste pärusmaa,“ ütles Tamm.