Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat avaldas äsja 2025. aasta avaliku sektori statistika, mida on masendav lugeda. Ja ehkki Eesti olukord on avaliku sektori võla poolest parem, võib see positsioon peagi kaduda, kirjutab Karsten Staehr, TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi makroökonoomika professor.

Statistikast selgub, et avaliku sektori võlg ulatus 2025. aastal euroalal 87,4 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See tähendab, et euroala keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja riigiettevõtete võlg moodustas peaaegu 90 protsenti kõigest, mida euroalal 2025. aastal toodeti. Võlg on selliseks kasvanud 71,6 protsendilt 2000. aastal, mis oli aasta pärast euroala loomist. Sama muster kehtib kogu ELi kohta, kus võlg on nüüd 81,7 protsenti SKTst, samas kui 2000. aastal oli see 66,6 protsenti SKTst.
Eestis on olukord parem. Võlg ulatus 2025. aastal 24,1 protsendini SKTst, kuid viimastel aastatel on see väga palju kasvanud. Näiteks 2000. aastal oli avalik võlg vaid 5,1 protsenti SKTst. Eesti on alati olnud üks väikseima avaliku võlaga riike Euroopas, kuid see positsioon võib peagi kaduda, kuna Eestil on oodata lähiaastatel suuri eelarvepuudujääke.
Miks teeb suur avalik võlg murelikuks?
Väga suur ja kasvav avalik võlg euroalal tekitab mitmel põhjusel muret. Mõned leiavad, et on ebaõiglane praegu makse alandada ja kulutusi suurendada, jättes arve maksmise järgmistele põlvkondadele. Võla teenindamise kulud kasvavad nii suurema võlakoorma kui ka võimalike kõrgemate intressimäärade tõttu. Võla rahastamine võib muutuda keeruliseks, kui finantsturud kuivavad kokku, nagu juhtus 2010. aastatel pärast ülemaailmset finantskriisi. Eelarveprobleeme süvendab veelgi vajadus suurendada valitsuse kulutusi kaitsele, piiriturvalisusele, rohepöördele ja kasvavale arvule vanadele inimestele.
Sünge väljavaade riigi rahandusele ja võlakoormale tõstatab küsimuse, kuidas on mitmesugused makromajanduslikud arengud ja eelarvepoliitilised meetmed panustanud võla kuhjumisse euroalal. Koos kaasautori Olegs Tkacevsiga asusime seda teemat euroala kohta uurima ning hiljuti avaldas teadusajakiri International Economics and Economic Policy selle uuringu kohta ka artikli (vt "Makroökonoomiliste ja eelarvetasakaalu šokkide mõju avaliku sektori võla dünaamikale euroalal").*
Mida näitas uuring?
Nimetatud uuringu jaoks kasutasime kvartaalseid andmeid euroala riikide kohta alates 2000. aastate algusest kuni 2023. aasta lõpuni ning seejärel analüüsisime, kuidas muutused majanduskasvus, inflatsioonis, intressimäärades ja eelarvetasakaalus mõjutavad aja jooksul võla kuhjumist euroalal. Kasutatud meetodid on suhteliselt keerukad, kuna soovisime tagada, et tabame just makroökonoomiliste muutujate ja eelarvetasakaalu mõju võlale, jättes välja mõju võlalt nendele muutujatele.
Meie analüüs näitas, et suurem SKT kasv toob kaasa võla ja SKT suhte kohese, kuid ka püsiva vähenemise. Inflatsiooni tõus vähendab võlasuhet, kuid mõju on ajutine. Kõrgemate intressimäärade tagajärjeks on pikaajaline võlasuhte kasv. Lõpuks vähendavad kärpepoliitikad, nagu maksutõusud või kulude kärped, võlasuhet märkimisväärselt, kuid alles umbes aasta möödudes. Tulemuste usaldusväärsuse kontrollimiseks tegime hulgaliselt täiendavaid arvutusi.
Probleemid on hästi teada, aga lahendusi pole lihtne leida
Meie uuringu tulemused aitavad selgitada, miks avaliku sektori võlg euroalal on viimasel ajal kasvanud. Oluline tegur on see, et paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on majanduskasv olnud nõrk, mis on suurendanud avaliku sektori võlga. Samas on madalad intressimäärad ja ajutiselt kõrge inflatsioon euroalal pidurdanud võla kasvu. Kuid intressimäärad tõusevad ja inflatsioon langeb varem või hiljem, mistõttu nendele soodsatele teguritele ei saa loota isegi lühiajaliselt.
Esile tõuseb kaks järeldust.
- Esiteks on euroala avaliku sektori võla probleemid tihedalt seotud sellega, et majanduskasv on enamikus riikides väga madal. Kasvuprobleemid on poliitikakujundajatele ja majandusteadlastele hästi teada, kuid lahendused on endiselt tihedas udus.
- Teiseks on võimalik eelarvepoliitika abil peatada avaliku sektori võla pidev kasv euroalal. Kärpepoliitikad, nagu maksutõusud või kulude vähendamine, võivad olla ebapopulaarsed, kuid need on vähemalt võimalikud ja tõenäoliselt ka vajalikud, et hoida avaliku sektori võlg kontrolli all.
*Karsten Staehr pälvis sel aastal riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli eest «Euroopa muutumise makroökonoomilised põhjused ja tagajärjed».
* Tkacevs, Olegs & Staehr, Karsten (2026): «The effects of macroeconomic and fiscal balance shocks on public debt trajectories in the euro area», International Economics and Economic Policy, 23, artikkel 51, lk. 1-30, https://doi.org/10.1007/s10368-026-00751-6.
Originaalartikkel ilmus Postimees Arvamuses