Lõpuaktus tähistas küll ühe õpitee lõppu, kuid veelgi enam uute võimaluste algust. Aktusel kõlanud sõnavõttudes jäi läbiva mõttena kõlama, et merendus vajab inimesi, kes on valmis õppima, vastutama ja tulevikku kujundama.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Tiit Land võrdles merd õpetajaga, kes ei pea end kunagi targemaks nimetama, kuid õpetab iga päev neid, kes oskavad tähele panna. Ta rõhutas, et merendus nõuab korraga nii enesekindlust kui ka alandlikkust, ning meenutas Eesti pikka merehariduse traditsiooni, mille kandjaks on tänapäeval Eesti Mereakadeemia.

Mereakadeemia direktor Roomet Leiger tõi oma kõnes esile, et diplom ei ole üksnes tunnistus läbitud õpingutest, vaid ka märk usaldusest. Usaldusest, et lõpetajatel on teadmised, oskused ja väärtused, millele saab toetuda olukordades, kus kaalul on inimeste ohutus, ettevõtete edu või Eesti merenduse areng. Direktor rõhutas, et tänased lõpetajad alustavad oma karjääri ajal, mil merendus läbib viimaste aastakümnete suurimaid muutusi – rohepööre, digitaliseerimine, autonoomsed süsteemid ja tehisintellekt kujundavad ümber kogu valdkonda.

Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler ning Eesti Mereakadeemia vilistlane Kristjan Truu meenutas lõpetajatele, et just siin omandatud teadmised, väärtused ja kontaktid võivad kujuneda kogu edasise karjääri vundamendiks. Ta rõhutas, et merendus ei ole enam üksnes majandusruum, vaid üha enam ka julgeolekuruum, kus professionaalsete spetsialistide roll on olulisem kui kunagi varem.

Aktusel pöörati erilist tähelepanu ka merendusteaduse arengule. Eesti Mereakadeemias kaitsti esimene doktoritöö 2024. aastal, kuid tänaseks on doktorikraadi omandanud juba neli merendusteadlast: Rasul Niazmand Bilandi, Andres Laasma, Indrek Adler ja Riina Otsason. Nende seas on nii esimene eestlasest merendusdoktor kui ka esimene tööstusdoktorant. Mereakadeemia teadus- ja arendusdirektor Loreida Timberg tunnustas aktusel merendusteadlaste saavutusi. Nende doktoritöödes on käsitletud muu hulgas Eesti rannasõiduparvlaevade dekarboniseerimist, väikelaevade energiatõhusust, Läänemere rannakarpide väärindamist ning väiksemate laevade keskkonna- ja majandusmõju hindamist.

Need saavutused näitavad, et Mereakadeemias ei anta edasi üksnes olemasolevaid teadmisi – siin luuakse ka uusi teadmisi, mis aitavad kujundada merenduse tulevikku Eestis ja rahvusvaheliselt.

Tunnustati aktiivseid tudengeid

Tudengifond ja Kultuuriklubi tänasid Anton Johann Sevaginit. TalTechi Esinduskogu tunnustas Elizabeth Šaninit ja Katherin Reet Sisaskit nende panuse eest tudengielu arengusse.

Eesti Mereakadeemia avaldas tunnustust lõpetajatele, kes on õpingute kõrvalt tutvustanud oma eriala ning esindanud väärikalt meie akadeemiat. Tunnustuse pälvisid Gustav Glaase, Elizabeth Šanin, Mark-Mihkel Eiche ja Julius Henrik Tarand.

Nende pühendumus näitab, et tudengielu ei koosne üksnes loengutest, praktikatest ja eksamitest, vaid ka kogukonna loomisest, algatuste elluviimisest ning ühiste väärtuste kandmisest.

Vahiohvitser Igor Mironov avaldas tunnustust lõpetajatele, kes on õpingute ajal panustanud liputoimkonna töösse ning aidanud kanda edasi Mereakadeemia traditsioone. Tunnustuse pälvisid Karl Valter Jaanus ja Janis Kartau. Lisaks tunnustati aktusel laevaohvitseride ingliskeelse essee konkursi parimaid kirjutajaid. Tunnustuse pälvisid Karl Valter Jaanus, Nikolai Vedom ja Mark-Mihkel Eiche.

Pärand tulevastele põlvkondadele

Aktusel anti üle ka Eesti Mereakadeemia kõrge tunnustus – ausponsori tiitel. Rein Varend jättis pärandvarana Eesti Mereakadeemiale 370 000 eurot, millest 100 000 eurot suunati temanimelise stipendiumifondi asutamisse. Ülejäänud investeeritakse laevajuhtimise õppekava strateegilistesse arendustegevustesse, et tugevdada valdkonna akadeemilist võimekust ja praktilist kompetentsi. Ausponsori tiitli võttis vastu Jana Varend.

Kindel kurss tulevikku

Magistriõppe lõpetajate nimel võtsid sõna merenduse magistriõppe lõpetaja Indrek Triisberg ning merenduse digitaliseerimise magistriõppe lõpetaja Julius Henrik Tarand.

Indrek Triisberg tänas oma kõnes kõiki õppejõude, kes olid magistriõppe jooksul tudengeid juhendanud, õpetanud ja toetanud. Eraldi tunnustas ta merenduse õppekava programmijuhti Anatoli Alopit, kelle toetust, inspireerivat suhtumist ja pühendumust hindasid tudengid eriti õpingute lõppfaasis, mil valmisid magistritööd. Samuti pöördus ta nooremate tudengite poole, julgustades neid olema uudishimulikud, aktiivsed ja ettevõtlikud ning andma alati veidi rohkem, kui neilt oodatakse.

Julius Henrik Tarand tänas merenduse digitaliseerimise õppekava õppejõude teadmiste ja kogemuste eest, mis aitasid kujuneda tulevasteks spetsialistideks. Oma sõnavõtus julgustas ta värskeid bakalaureuseõppe lõpetajaid jätkama õpinguid magistriõppes. Julius meenutas, et seisis veel aasta tagasi ise samas olukorras ning tõi esile, et magistriõpingud on andnud talle uusi teadmisi, arenguvõimalusi ja väärtuslikke kogemusi.

Mõlema kõne läbivaks sõnumiks oli tänu õppejõududele ning usk elukestvasse õppesse. Merendus on kiiresti arenev valdkond, kus uudishimu, enesetäiendamine ja valmisolek õppida kogu elu aitavad luua tugeva aluse edukaks karjääriks nii merel kui ka maismaal.

Teekond jätkub

Tänavune lõpuaktus tuletas meelde, et Mereakadeemia on rohkem kui ülikool, kus omandatakse diplom. See on kogukond, kus kasvavad tulevased laevaohvitserid, insenerid, logistikud, teadlased ja merendusjuhid.

Ühed lõpetavad, teised jätkavad, kolmandad alles alustavad oma teekonda. Ühine on aga soov õppida, areneda ja panustada merenduse tulevikku.

Lõpuaktuse galerii