TalTechi vilistlane Olesja Burakova tantsib flamenkot, mängib basskitarri, sõidab mootorrattaga ja otsib metallitööstuses lahendusi keerulistele tootmisprobleemidele. Ta on elav tõestus sellest, et insener ei mahu kitsastesse stereotüüpidesse. TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaal Trialoog kirjutab, et täna töötab Burakova insenerina AQ Components Kodara OÜ-s ning teab omast kogemusest, et inseneeria ei küsi sugu, vaid tahet mõista, kuidas asjad töötavad ja kuidas neid paremini toimima panna.
Tema inseneriteekonnal on mänginud olulist rolli nii perekond kui ka kool – mõlema Burakova vanaisa karjäär oli seotud tehnikaga. Koolist jäid talle aga meelde ja mõjutasid edasist käekäiku inspireerivad reaalaineõpetajad.
Ta ise eristus oma koolipõlves kaasõpilastest enim just reaalainetes: „Klassikaaslased on mind tänanud, et ma tõstsin tihti käe ja tahtsin tahvli ees ülesandeid lahendada. Haarasin matemaatikat lennult ja sain süsteemidest ilma suurema vaevata aru.“
Pärnu Koidula gümnaasium ning sealsed inspireerivad õpetajad innustasid Burakova sõnul teda reaalainetesse süvenema ja andsid talle edasiseks erialavalikuks tugeva aluse. Samuti meenutab Burakova vestlusi emaga, mille mõjul julges ta mõelda, et kui reaalained talle sobivad ja huvi pakuvad, võiks inseneeria olla järgmine loomulik samm. Nii jõudiski ta TalTechi tootearenduse ja robootika erialale.