Küberfüüsikaliste süsteemide peaerialale õppima tulles ei teadnud Emil Abel veel täpselt, mida see keeruline nimi tähendab. Täna töötab ta hooneautomaatika projekteerijana, on lõpetanud hoonete ja rajatiste magistriõppe ning omandanud 7. taseme inseneri esmakutse. Kuidas selline teekond võimalikuks sai?
Miks otsustasid omal ajal tulla õppima just küberfüüsikalisi süsteeme?
Tulin 2019. aastal õppima arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppekava küberfüüsikaliste süsteemide peaerialale Tartu kolledžisse, sest õppekava tundus huvitav ja tulevikku vaatav. Ausalt öeldes ei teadnud ma siis veel päris täpselt, mida see eriala endast kujutab, milliseid aineid õppima hakatakse või mida mõiste „küberfüüsikaline süsteem“ üldse tähendab. Nimi kõlas lihtsalt piisavalt targalt ja salapäraselt.
Mis sind küberfüüsikaliste süsteemide õpingute juures kõige rohkem üllatas?
Kõige rohkem üllatas mind see, kui oluline on hea seltskond ja tugev võrgustik. Kui mõne õppeaine, projekti või ka eraelulise küsimusega hätta jäin, leidus peaaegu alati keegi, kellelt nõu küsida. Lisaks üllatas mind väga positiivselt see, kui kokkuhoidev on kolledži kogukond. Sinna juurde käisid ka ägedad tudengipeod, põnevad loengud ja praktikumid, kus sai päriselt aru, et õppimine ei pea alati tähendama ainult ekraani jõllitamist ja vaikselt oma valikutes kahtlemist.
Kuidas jõudsid pärast küberfüüsika õpinguid hoonete ja rajatiste magistriõppesse?
Küberfüüsikaliste süsteemide õppes oli oluline osa praktikal. Praktikakoha leidsin ühes Eesti ägedamas hooneautomaatikaga tegelevas ettevõttes Vamos Automaatika OÜ. Kuna ettevõte tegeleb hooneautomaatikaga, sealhulgas kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide automatiseerimise ning projekteerimisega, tundus magistriõpe hoonete ja rajatiste valdkonnas minu jaoks väga loogilise jätkuna. Suureks inspiratsiooniks olid ka töökaaslased, kellest mitmel on samas valdkonnas magistrikraad.
Kas see tundus alguses loogilise jätkuna või pigem suure suunamuutusena?
Minu jaoks tundus see väga loogilise jätkuna. Hooneautomaatika on tihedalt seotud hoonete tehnosüsteemidega ning nende toimimise mõistmine annab automaatikainsenerile palju parema tervikpildi.
Kuidas aitas küberfüüsikaliste süsteemide taust sind magistriõppes?
Küberfüüsikaliste süsteemide taust aitas mul paremini mõista erinevate süsteemide omavahelisi seoseid. Sellel õppekaval õpitakse väga eriilmelisi, kuid praktilisi teemasid: programmeerimist, automaatikat, elektroonikat, andureid, juhtimist ja projekteerimist. See andis hea aluse, et kaasa rääkida näiteks selles, kuidas muuta hoonet nutikamaks, energiatõhusamaks või kasutajale mugavamaks.
Kas näed, et tuleviku hooned muutuvad järjest rohkem küberfüüsikalisteks süsteemideks?
Jah, kindlasti. Tegelikult on paljud tänapäevased hooned juba praegu teatud mõttes küberfüüsikalised süsteemid. Hoonetes on andurid, automaatika, juhtimissüsteemid ja tarkvara, mis koguvad andmeid ning mõjutavad füüsilist keskkonda. Tulevikus muutub veelgi olulisemaks see, et need süsteemid töötaksid omavahel paremini koos ning arvestaksid lisaks energiatõhususele ka sisekliima, kasutajamugavuse ja hooldusvajadustega.
Hiljuti omandasid 7. taseme esmakutse. Mida see sinu jaoks tähendab?
Pärast küberfüüsikaliste süsteemide õppekava lõpetamist otsustasin jätkata magistriõppes Tallinnas TalTechi peamajas, sest minu töö on seotud hoonete tehnosüsteemide projekteerimisega. Seetõttu oli loomulik jätk süveneda kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide valdkonda. Magistritöös uurisin TalTechi Tartu kolledži Puiestee 80a õppehoone ventilatsioonisüsteemi ja selle automaatikat. Töö käigus selgus, et süsteem ei toiminud kõikides ruumides päris nii, nagu oli kavandatud. Siinkohal soovin tänada oma juhendajaid Helena Kuivjõge TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudist ja Ago Rootsit TalTechi Tartu kolledžist. 7. taseme kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri esmakutse tähendab minu jaoks suurt tunnustust. See näitab, et olen sellesse valdkonda panustanud palju aega, õppinud nii koolis kui ka töö käigus ning jõudnud tasemele, kus minu teadmisi ja kogemusi hinnatakse ka kutsealaselt. Ehk kõik need pikad päevad, lühikesed ööd, kohvitassid ja hetked, kus ventilatsiooniskeem vaatas mulle vastu sama segaduses näoga kui mina talle, ei läinudki päris tühja.
Nüüd saan ametlikult öelda, et olen 7. taseme KVJ-insener. Samas ei tähenda see minu jaoks lõpp-punkti, vaid pigem kinnitust, et olen õigel teel ja selles valdkonnas on veel palju põnevat õppida.
Millega sa täna tööalaselt tegeled?
Tegelen hooneautomaatikasüsteemide projekteerimisega. Lihtsalt öeldes töötan Eesti kõige ägedamas ettevõttes, mis aitab suuri hooneid targemaks ja energiatõhusamaks muuta. Kuulun projekteerimismeeskonda ning minu töö on seotud automaatikalahenduste kavandamise, läbimõtlemise ja koordineerimisega. Samasse ettevõttesse tulin 2022. aastal objektiinseneri praktikandina ning mõni aasta hiljem sain võimaluse liikuda rohkem projekteerimise poolele. See valdkond on minu jaoks väga huvitav ja arendav, sest saan igapäevaselt suhelda erinevate erialade inseneridega, tegeleda tehnosüsteemide ja nendega seotud probleemidega ning näha, kuidas need süsteemid ühe tervikuna tööle pannakse.
Kui vaatad tagasi oma õpiteekonnale, siis kuidas on küberfüüsikaliste süsteemide õpingud sinu karjääri mõjutanud? Kas teeksid sama valiku uuesti?
Teeksin sama valiku kindlasti uuesti. Küberfüüsikaliste süsteemide õpingud andsid mulle laiapõhjalise tehnilise tausta ja aitasid jõuda valdkonda, kus ma täna töötan.
Kuna arukate süsteemide ja rakendusinfotehnoloogia õppekava küberfüüsikaliste süsteemide peaeriala on aastatega täiendatud ja see on veelgi paremaks muutunud, annab see tänastele õppijatele minu arvates väga hea võimaluse omandada praktilisi teadmisi, millega hiljem praktikal või tööelus silma paista.
Kellele sobib küberfüüsikaliste süsteemide õppekava?
Küberfüüsikaliste süsteemide õpe sobib noorele, keda huvitavad tehnoloogia, arvutid, mikrokontrollerid, automaatika ja targad hooned. Kasuks tuleb uudishimu ning valmisolek õppida väga erinevaid asju, sest ühel hetkel võid tegeleda programmeerimisega ja järgmisel hetkel mõelda, miks mõni andur jälle täpselt nii ei käitu, nagu ta teoorias käituma peaks. Minu arvates võiks selle eriala õppijal olla hoiak, et peaaegu kõik on õpitav, kui selleks on piisavalt huvi, tahtmist ja järjepidevust. Mind on selline mõtteviis väga palju aidanud.
Mida ütleksid noorele, kes huvitub tehnoloogiast, kuid ei tea veel täpselt, millises valdkonnas tulevikus töötada tahab?
Ütleksin, et see on täiesti normaalne. Väga paljud noored ei tea kohe täpselt, mis neile meeldib või millises valdkonnas nad tulevikus töötada tahavad. Oluline on valida endale enam-vähem meeldiv suund ja hakata samm-sammult edasi liikuma. Ka minul oli teisel kursusel hetk, kus ma ei olnud enam täiesti kindel, kas olen õiges kohas. Mõtlesin selle üle rahulikult järele ja sain aru, et huvitavamad erialaained ning praktika on alles ees. Küberfüüsikaliste süsteemide õpe osutus minu jaoks heaks valikuks just seetõttu, et see andis väga laia tehnilise põhja. Õppisin palju erinevaid asju – alates programmeerimisest ja automaatikast kuni projekteerimiseni CAD-tarkvaras. Selline taust annab võimaluse hiljem eri valdkondades edasi liikuda ja oma täpsem suund töö käigus üles leida.