Küsitlusele vastanud 158 inimese hulgas oli 137 kõigesööjat; 9 vastajat olid fleksitaarlased ehk paindlikud toitujad, kes püüavad vähendada oma lihatarbimist; 6 pesketaarlased, kes lisaks taimset päritolu toidule söövad mereande, piimatooteid ja muna, ja 2 veganid.

Toiduportsjoni keskkonnajalajälje näitamine menüüs jagas vastajad enam-vähem kaheks. Ühed olid negatiivselt või ükskõikselt meelestatud, öeldes, et märgised olid ebameeldivad, nende mõju on umbes sama olematu kui suitsupakenditel olev info või et toitumisvalikuid soovitakse teha eelkõige maitse, tervislikkuse ja hinna, mitte süsinikjalajälje põhjal. Arvati, et mõju oleks suurem, kui oleks rohkem valikud; mainiti, et tähelepanu pöörataks siis, kui toidud oleks oluliselt suurema jalajäljega, ning arvati, et üksikisiku toitumisharjumuste mõju on liialt väike.

Teised olid positiivsemad. Leiti, et tegemist on uue ja huvitava lähenemisega, mis võimaldab teha teadlikumaid valikuid. Paljudele pakkus märgis huvi, pani mõtlema valikute üle ning aitas otsustada toidu valikul. Arvati, et see võib kollektiivselt harjumustele suurt mõju avaldada; märgati, et loomsed toidud jätavad suurema jalajälje, ning sooviti rohkem teada, kuidas arvutusi tehti ning kuidas mõjutab tulemust toitude töötlemine.

Süsinikdioksiidi jalajälje mõju valiku tegemisele oli pigem väike: 64% vastasid, et nende valikut see ei mõjutanud, 28% vastasid, et võib-olla mõjutas, ning 8%, et mõjutas küll. Sellegipoolest pigem sooviti märgiseid näha kõikides kohvikutes: 49% vastasid, et soovivad, 35% soovisid võib-olla ning eitavalt vastas 16%. Enda mõju pärast kliimamuutustele olid mures 47% vastanutest ja võib-olla mures 32%; 21% vastajatest ei olnud mures.

Kõige rohkem mõjutab vastajate valikuid väljaspool kodu toitu ostes/süües maitse (keskmine hinnang 4,55/5) ning kõige vähem märgistused (keskmine hinnang 2.47/5). Samas hinnati  enda teadlikkust toidu jätkusuutlikkusest üldiselt pigem heaks: 14 % vastasid, et on täiesti teadlikud, mis on toidu jätkusuutlikkus ja miks oluline, ning 51%, et on sellest kuulnud ning neil on üpriski hea ülevaade.

16% vastajatest on nõus maksma toidu eest rohkem, kui sellel on väiksem keskkonnamõju. 27% ei oleks nõus maksma rohkem ning 57% oleksid võib-olla nõus. Kõige rohkem oldi valmis jälgima harjumust tarbida toitu, mida on töödeldud ja pakendatud minimaalselt; kõige vähem oldi valmis toituma piiratud lihatarbimisega, peaaegu taimselt.

Tegemist oli kliimanutika tuleviku keskuse ja Limericki ülikooli koostöös läbi viidava pilootprojektiga, mis on osa suuremast Horizon 2020 projektist “GO GREEN: Resilient Optimal Urban natural, Technological and Environmental Solutions”. Küsitluse tulemused lähevad koos teiste osalenud ülikoolide tulemustega Limericki, kus tehakse juba suuremast vastajate hulgast täpsemaid järeldusi.

Mõõda enda eluviisi kestlikkust eluviisitestiga siin.

Kuidas anda oma panus keskkonnajalajälje vähendamisse, loe Tehnikaülikooli rohejuhisest ja Riigikantselei rohekäitumise tööriistakastist.