„Esimene mõte õpingute alustamisega Mereakadeemias tuli gümnaasiumis,“ meenutab ta. „Kirjanduse tunni raames sattus mulle kätte Ülo Kollo eluloo raamat, mida oli lausa lust lugeda – see andis esimese sõõmu meremehe elust,“ räägib Ketter.

Kindel valik läbi katsetamise

Kuigi esmane huvi tekkis varakult, ei sündinud lõplik otsus üleöö. Ketter lähenes valikule teadlikult ja proovis enne sisseastumist erialaga võimalikult palju tutvuda.

„Tahtsin endale kindlustada, et valitud eriala ka mulle kindlasti sobiks,“ ütleb ta. „Käisin TalTechi avatud uste päeval ja tudengivarjuks – see kindlustas minu otsust.“

Just vahetu kogemus ja võimalus näha eriala lähedalt aitasid tal mõista, et tegemist on millegi enama kui lihtsalt õpingutega. Teda köitsid nii töökeskkond kui ka võimalus liikuvaks ja vaheldusrikkaks eluks: „Kõige rohkem kõnetas mind töökeskkond ja võimalus pidevalt ringi liikuda.“

Laevajuhtimise õpingud ühendavad teooria ja praktika

Laevajuhtimise eriala ei tähenda ainult loengutes istumist. Ketter kirjeldab oma õppenädalat küllaltki tasakaalukana: „Loengud toimuvad esmaspäevast reedeni ja keskmine koolipäev kestab poole üheksast kuni neljani.“ Õppetöö kõrvale mahuvad ka üliõpilaskogu tegemised, mis muudavad päevad pikemaks, kuid samas mitmekesisemaks.

Õpingute juures peab ta oluliseks just teooria ja praktika sidusust: „Praktika ja teooria on jooksnud käsikäes. Loengutes räägitakse teoreetiline pool ära ja kinnistamine toimub kas elulisi harjutusi läbi tehes või praktikal.“

See tähendab, et õpitu ei jää pelgalt paberile. Juba õpingute jooksul saavad tudengid kogeda päris tööolukordi. Ketter toob näiteid oma praktikast: „Esimesel praktikal sain käsiroolis olla ja sedasi laeva juhtida ja teisel suvel laadimisplaani koostada ja silla ettevalmistus koos vanemtüürimehega teha.“

Vastutus, mis nõuab pühendumist

Merenduse maailm oli Ketteri jaoks enne õpinguid täiesti uus, mistõttu on ka suur osa õpitust olnud üllatav. „Kõige rohkem on mind üllatanud laeva püstuvuse arvutamine ja kuidas väikesest arvutusveast võib põhjustada laeva uppumise,“ ütleb ta.

Selline vastutus tähendab ka seda, et eriala ei sobi igaühele. „Kuna tegemist on üsna spetsiifilise erialaga, peaks kandidaat olema valmis pingutama ja pühenduma,“ rõhutab Ketter. „Kõik ei ole alati lihtne ning õppimine ja töö nõuavad järjepidevust. Kui puudub selge visioon, tahe ja soov meremeheks saada, võib sellel erialal hakkama saamine osutuda üsna keeruliseks.“

Olulisel kohal on ka reaalained. „Matemaatikal ja füüsikal on laeva tüürimehe erialal väga oluline roll,“ selgitab Ketter. Samas ei pea tema sõnul olema tingimata „tugev reaalainetes“ – küll aga teeb nende mõistmine õpingud lihtsamaks.

Praktika ja esimesed sammud merel

Praktika on laevajuhtimise õpingute lahutamatu osa. Ketter on juba saanud oma esimese meresõidukogemuse Tallinki laevadel.

„Esimese praktikaks sobis see väga hästi, kuna sain teha erinevaid laeva hooldustöid ja õhtuti sillas praktikaga seotud harjutusi,“ räägib ta. „Kuna meeskonnad olid läbinud sama haridustee, oli palju jutustamist ja näiteid kooliajast.“

Lisaks on talle eredalt meelde jäänud ekskursioonid erinevatele laevadele: „Kõige ägedam kogemus on olnud ekskursioon suurel kruiisilaeval ja ka kaubalaeval, kus oli võimalus tutvuda nii laeva kui ka töökultuuriga.“

Selge siht aitab laevajuhtimise erialale sisse saada

Ketteri kogemus näitab, et kindel eesmärk aitab ka kandideerimisel. „Sisse saamine ei olnud eriti keeruline, kuna juba gümnaasiumi alustades teadsin, et soovin jätkata õpinguid ülikoolis ning hoidsin oma keskmist hinnet kõrgel,“ räägib ta. „Kandideerimisprotsess ise oli samuti üsna lihtne, sest mul oli kindel tahe erialale saada ning tänu sellele läks ka intervjuu hästi.“

Kogukond ja karjäärivõimalused

Üheks suuremaks üllatuseks pärast sisseastumist oli Ketteri jaoks kooli sisekliima. „TalTech on suur ülikool, kuid Mereakadeemias tundus õhkkond hubane – kõik teadsid teineteist ja ühtekuuluvustunne tekkis kiiresti.“

Laevajuhtimise eriala pakub ka mitmekesiseid tulevikuvõimalusi. „See eriala võimaldab mul teha karjääri laevajuhina ja liikuda samm-sammult kapteniks,“ ütleb ta. „Lisaks võimaldab ka töötada maismaal, näiteks laevaremonditehases või Transpordiametis.“

Kuigi hetkel näeb Ketter end pigem merel töötamas, ei välista ta tulevikus ka maismaale suundumist.

Müüdid ja soovitused tulevasele tudengile

Ketter lükkab ümber ka ühe levinud arusaama: „Üks suurimaid müüte on see, et laevajuhtimine on „meeste eriala“. Tegelikult ei määra sugu siin mitte midagi – määravad teadmised, oskused ja vastutusvõime.“

Neile, kes kaaluvad sama teed, annab ta selge soovituse: „Kindlasti ei tasuks laevajuhtimist tulla lihtsalt ehku peale õppima. Soovitaksin tulla tudengivarjuks ja uurida lähemalt, milline see eriala tegelikult on.“

Ja kui kõik ühe mõttena kokku võtta, lisab Ketter: „Siin ei saa pelgalt kõrgharidust – siin õpitakse tippspetsialistideks ja tuleviku lainelööjateks.“

Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani: https://taltech.ee/mereakadeemia/erialad