Sarve teadustöö ühendab semiootika, urbanistika, osalusdisaini ja linnade kestliku arengu küsimused ning keskendub sellele, kuidas viia teadustulemused reaalselt toimivate lahendusteni.

Kuidas semiootikust sai tulevikulinna professor?

Minu teekond linnauuringuteni ei olnud sirgjooneline. Alustasin õpinguid Eesti Kunstiakadeemias kunstiajaloo valdkonnas, jõudsin Tartu Ülikooli semiootikasse ning jätkasin hiljem doktoriõpinguid Itaalias Bari Aldo Moro ülikoolis. Seal puutusin kokku semioeetikaga – käsitlusega, mis vaatleb inimest osana laiemast ökosüsteemist ning rõhutab vastutust oma tegevuste mõju eest.

Just see mõtteviis kujundas mu edasist teadustööd. Kui semiootika pakub raamistikku tähenduste mõistmiseks, siis linnaruum osutus valdkonnaks, kus neid teadmisi rakendada. Lahendused ei saa olla keskkonnast eraldiseisvad ega keskkonda kahjustavad. Minu jaoks ei ole linn pelgalt tehniline süsteem, vaid keeruline sotsiaalne, kultuuriline ja ökoloogiline keskkond.

Linnaruum on otseselt seotud inimeste heaolu ja võimalustega. Viis, kuidas linn on kujundatud, mõjutab seda, kas inimesed saavad turvaliselt liikuda, kas eakad ja lastega pered pääsevad teenustele ligi ning kas erinevad ühiskonnagrupid saavad linnaruumi võrdselt kasutada.

Ma ei usu, et linnade arengut saaks käsitleda ainult majandusliku või tehnilise küsimusena. Linn peab toetama nii inimeste kui ka keskkonna heaolu. Just seetõttu pean oluliseks mõtestada ümber seniseid arengumudeleid ning otsida lahendusi, mis arvestavad erinevate kasutajate vajadustega.

Mis on Eesti linnade suurim probleem?

Üks kesksemaid probleeme on autokesksus. Linnad on aastakümnete jooksul kujunenud viisil, mis eelistab autoliiklust sageli teiste liikumisviiside arvelt.

Küsimus ei ole üksnes transpordis, vaid laiemalt turvalisuses ja elukeskkonna kvaliteedis. Kui tänavad on kujundatud peamiselt autodele, kannatavad sageli lapsed, eakad ja teised haavatavamad kasutajarühmad. Seetõttu pean oluliseks liikuda linnade poole, kus igapäevased sihtkohad on ligipääsetavad ning kus liikumine ei sõltu tingimata isikliku auto olemasolust.

Milliseid projektidega tehnikaülikoolis tegelete?

Üheks olulisemaks projektiks pean Euroopa Linnainitsiatiivi (European Urban Initiative – EUI) toetusel elluviidavat SoftAcademy projekti, mille raames renoveeritakse Mustamäel neli korterelamut kokku 320 korteriga.

Projekti innovatsioon ei seisne ainult energiatõhususes, vaid ka elanike aktiivses kaasamises. TalTechi teadlased ja partnerid kasutasid disainitöötubasid ning digitaalseid visualiseerimisvahendeid, et aidata elanikel kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel.

Projekt on toonud esile ka mitmeid süsteemseid takistusi, näiteks ligipääsetavuse küsimused. Nõukogudeaegsetesse korterelamutesse liftide lisamine osutub sageli keeruliseks nii omandisuhete kui ka regulatsioonide tõttu. Samas näen selles olulist võimalust parandada elukvaliteeti ning toetada vananeva ühiskonna vajadusi.

Mustamäe kogemus näitab, et edukas linnauuendus ei tähenda ainult tehnilisi lahendusi, vaid eeldab koostööd elanike, omavalitsuste, teadlaste ja ettevõtete vahel.

Miks on elanike kaasamine linnaarenduses oluline?

Minu kogemus näitab, et inimesed soovivad oma elukeskkonna kujundamises osaleda, kui neile selleks sisuline võimalus antakse. SoftAcademy projekti käigus ilmnes, et osalejad ei mõelnud ainult enda huvidele, vaid püüdsid arvestada ka naabrite vajadustega.

Paremad lahendused sünnivad siis, kui inimesed saavad kaasa rääkida juba varases etapis. Kaasamine ei ole pelgalt formaalne nõue, vaid võimalus koguda teadmisi, mida spetsialistidel üksi ei ole võimalik saada.

Selline lähenemine aitab tugevdada usaldust ning suurendab tõenäosust, et valminud lahendused vastavad tegelikele vajadustele.

Milline võiks olla õiglasem linn aastal 2040?

Minu visioonis on tulevikulinn koht, kus kvaliteetne elukeskkond ei sõltu inimese vanusest, sissetulekust või liikumisvõimest. See on linn, kus olulised teenused on ligipääsetavad, avalik ruum toetab kogukondlikku elu ning linnaruumi arendamisel arvestatakse nii inimeste kui ka keskkonna vajadustega.

Selle saavutamiseks peab linnaplaneerimine tuginema teadmistele, katsetamisele ja koostööle. Just siin näen teaduse rolli – mitte üksnes probleemide kirjeldamises, vaid praktiliste lahenduste loomises ja katsetamises.

Minu jaoks ongi teadustöö suurim väärtus hetk, mil uurimistulemused jõuavad päris linnaruumi ning aitavad muuta inimeste igapäevaelu paremaks.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani: taltech.ee/reaalne

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 22.06.2026