Ringmajanduse aastakonverents tõi ühe laua taha metsanduse, keemiatööstuse, kaitsevaldkonna eksperdid ja tööstuse esindajad, kes arutlesid selle üle, kuidas Eesti ressursse rohkem väärtustada ja vähem raisata. TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaal Trialoog võttis konverentsil kõlanud teemad kokku.
Puidu päris väärtus sünnib Eestis
Ringmajanduse tuumiklabori aastakonverentsi esimene teemaplokk keskendus puidule kui Eesti olulisemale bioressursile, Selle käigus küsiti otse, kas me suudame kasutada seda nii, et suurem väärtus Eestisse jääks. TalTechi inseneriteaduskonna professor Jaan Kers rõhutas oma ettekandes, et puidusektori tulevik ei sõltu mitte ainult metsavarust, vaid sellest, kas suudame puidukasutuse väärtust suurendada.
Ettekande keskse sõnumi kohaselt ei peaks Eesti leppima sellega, et väärtuslik tooraine siit liiga varases töötlemisastmes välja liigub.
„Ümarpuitu ei peaks me üldse mitte eksportima, vaid meil tuleks suurendada selle väärtust siin, kohapeal,“ ütles Kers. Kersi hinnangul on Eesti puidusektor mehaanilises töötlemises juba tugev, ent järgmine oluline samm oleks liikuda kõrgema lisandväärtusega lahenduste, näiteks biomolekulide ja biokütuste poole.
Järgnenud paneeldiskussioonis laienes arutelu puidu väärindamiselt sellele, kui palju ressurssi on Eestis üldse võimalik kasutada ja kuidas mõjuvad sellele erinevad piirangud.
RMK metsamajanduse arendusosakonna juhataja Edvard Eelsalu tõi välja, et RMK hallatavast metsamaast on 56 protsenti majandusmets, 34 protsenti range kaitse all ja 10 protsenti majanduspiirangutega mets.
Tema sõnul on kaitstavate alade osakaal aastatega märkimisväärselt kasvanud, mistõttu vajab sektor selget pikaajalist kokkulepet. „Ma arvan, et see on viimane hetk, kui me peaksime pidama ühiskondlikku debatti selle üle, milline peaks olema majandusmetsa ja kaitstava metsa suhe. Kui me selle nüüd ära fikseerime, aitab see nii tööstust, riiki kui ka ühiskonda.“