Laval kohtusid näitlejad, TalTechi töötajad, tudengid, vilistlased, muusikud ja tantsijad. Sama oluline kui laval toimuv oli aga see, mis jäi publiku eest varju – rohkem kui saja inimese ühine panus selle erakordse ettevõtmise sünniloosse.

Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi sõnul võib esmapilgul tunduda, et inseneri ja teatri maailm kuuluvad eri ruumidesse. Tema hinnangul on aga mõlemal oma roll ülikooli ja ühiskonna kujundamisel. „Inseneri mõõdupuu on toimivus – sild kas peab koormusele vastu või ei pea, süsteem kas töötab või ei tööta. Aga ühiskonnal on ka teine mõõde. Mida rohkem sünnib häid insenerilahendusi, seda rohkem saab ühiskond panustada tegevustesse, mille eesmärk ei ole otseselt materiaalne. Selles mõttes ei ole teater inseneeria vastand, vaid üks selle vilju,“ ütles Land. Suvelavastus andiski võimaluse rääkida tehnikaülikooli lugu teises keeles – inimeste, emotsioonide ja kultuuri kaudu.

Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu on aastaid korraldanud ühiseid teatrikülastusi, kuid mõte luua päris oma suvelavastus tundus algusest peale väga loomulikuna. Vilistlaskogu eestseisuse liikme ja 1994. aasta vilistlase Ergo Metsla sõnul oli selge, et vilistlaskogu peab sellise ettevõtmise sünnile õla alla panema. „Lavastuse lood olid suuresti inspireeritud meie kuldvilistlaste mälestustest ning aitavad ühtaegu hoida ülikooli ajalugu ja tugevdada vilistlaste kogukonda.“

Lavastuse keskmes oli TalTechi linnak, mis muutus mõneks augustiõhtuks teatriruumiks.

Tehnikaülikooli kantsleri Tea Trahovi sõnul on Mustamäe linnak suvel ideaalne paik sellise loo jutustamiseks. „Meil on imeilus, aga suvel tühi Mustamäe linnak, kuhu tudengielu kajastav suvelavastus sobis enneolematult hästi. Et etenduse korraldamisega koos koguti kümneid lugusid meie inimeste ülikooliteest, oli puhas lisaväärtus,“ leiab Trahov.

Ülikooli turunduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Hele-Riin Piheli sõnul oli just ruumi enda lugu üks lavastuse suurimaid väärtusi. „Meie lavastus muutis igapäevase ruumi erakordseks. Peahoone ümbrus on avar ja kaunis paik, kus loodus ning linn kohtuvad. Siia on aastakümnete jooksul talletunud lugusid. Kuna ruum ise neid rääkida ei saa, rääkisime neid lugusid meie,“ ütleb Pihel. Tema sõnul ühendas lavastus ülikooli, kultuuri ja linnaruumi viisil, mis aitas väärtustada nii tehnikaülikooli kui ka kogu Mustamäe identiteeti.

Just sellepärast oli lavastusel ka laiem tähendus kui üksainus suviste etenduste periood. TalTechi raamatukogu direktori Tõnis Liibeki sõnul väärib ülikooli ajalugu jutustamist tänapäevases, mängulises võtmes, et teha kunagised sündmused ja inimesed arusaadavaks ka nooremale põlvkonnale. „Nende jaoks on 1960. aastad juba kauge minevik. Eakamatele pakub näidend aga kindlasti rohkelt äratundmist ja meenutusi,“ ütleb Liibek.

Publikuhuvi kinnitas Pirgit Pedaja turunduskeskusest: „Piletimüük ületas meie ootusi ning kinnitas, et „Nüüd õpin Mustamäel“ kõnetas palju laiemat publikut kui ainult TalTechi kogukond. Tagasiside näitas, et inimesed tajusid lavastuse professionaalset taset ja erilisust. See oli ehe suvelavastus kõigile, keda kõnetasid head lood, muusika ja 1960. aastate tudengielu.“

„Nüüd õpin Mustamäel“ sündis eelkõige inimeste koostöös, siin oli keskne roll TalTechi turunduse ja kommunikatsiooni osakonnal ning kümnetel vabatahtlikel, kes aitasid muuta ülikoolilinnaku teatriks.

Ürituskorralduskeskus panustas suvelavastuse õnnestumisse taustajõuna ja tehniline ettevalmistus algas poolteist aastat tagasi. Suureks väljakutseks oli Akadeemikute alleele ajutise teatrikeskkonna rajamine, et nii 750-kohaline tribüün, keerukas lavakonstruktsioon kui ka tehnika parimal viisil ära mahutada ja üles ehitada.

Sten Kalder ürituskorralduskeskusest sõnas: „Kui paberil said kevadel plaanid pikkade läbirääkimiste tulemustel paika, siis paigaldus- ja ehitustööde käigus selgus taas vana tõde, et kõik muutub ning tihtipeale veel mitu korda. Samuti saime kinnitust, et looduse vastu ei saa – olime lava ja tribüüni paigutamisel arvestanud päikese loojumistrajektooriga etenduste toimumise kellaajal, ent ei osanud näiteks ette näha, et aula auditooriumi klaasidelt peegelduv päike võib tribüüni mitmeks minutiks pimestada.“

Keskuse töötajad teenisid auga välja lavameistri tiitli, sest ehitamist ja meisterdamist jätkus kogu juuliks ning ka augustis. „Puutööringis“ ehitas tiim ca 250 ruutmeetrit perfokaartidest inspireeritud bännerseina, mis aitas luua lavastusele ajastutruu ilme ning lugematul arvul muid väiksemaid lahendusi, mida teatripublik ei pruukinud küll märgata, ent mis on etenduse toimimiseks hädavajalikud.

Kui Akadeemikute allee oli lavastuse nägu, siis ülikooli aulast sai etenduse süda. Iga lavastus vajab tagalat, kus näitlejad saaksid puhata ja etenduseks valmistuda, samuti kohta, kus seatakse valmis kostüümid, tehakse soengud ja grimm. Kui esialgu tundus aula üüratult suur „laagriplats“, siis mida edasi, seda kitsamaks, ent samas ka kodusemaks aula kogu etenduse meeskonnale muutus.

Kalder lisab: „Meiepoolse protsessi võtab hästi kokku TalTechi moto Mente et Manu – mõistuse ja käega. Suvelavastuse ettevalmistus on nõudnud nii põhjalikku planeerimist kui ka valmisolekut oma kätega lahendada kõik ootamatud väljakutsed, mida üks omanäoline vabaõhulavastus kaasa toob.“

Sama oluline kui lavakujundus ja tehnika oli aga see, et lavastus sünnib TalTechi kogukonnaga koos. Õppeprorektor Ingrid Pappel ütles, et osalemine lavastuses pani teda nägema ka näitlejatööd uue pilguga.

„Arvasin, et minu töö on pingeline, aga näitlejatöö nõuab samamoodi väga suurt usaldust ja koostööd. Nagu ülikooli juhtimiselgi, sõltub igaühe töö sellest, et kõik teised oma osa hästi teeksid.“

TalTechi kultuurikollektiivide koordinaatori Helen Tamme sõnul oli loomulik, et lavastusse kaasatakse TalTechi enda inimesed. Kui selgus, et olulisel kohal oli muusika ja tants, tuli lihtsalt õiged inimesed üles leida. Rahvatantsu eest vastutab legendaarne ansambel Kuljus, muusikud tulid TalTechi BigBändist, vilistlaste seast ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolist. Nii sündis kooslus, kus kohtuvad kogemus, nooruslik energia ja mängurõõm.

Ka kõrvalosatäitjate leidmine kujunes omaette kogukondlikuks ettevõtmiseks. Casting oli avatud kogu TalTechi perele ning huvilisi tuli ka väljastpoolt ülikooli. Tamm meenutab, et kõik tulid teadmata, milline roll neid ees võib oodata, ning protsess kulges mänguliselt ja vahetult. „Usun, et kõik lahkuvad sealt toreda kogemusega,“ ütles ta.

Lavastuse muusikaline pool oli samuti tugevalt TalTechi nägu. TalTechi BigBändi pianist Ville Kivari, kes on seotud ülikooli kultuurieluga aastakümneid, ütles: „Lavastuses ei saatnud me lihtsalt lauljaid. Muusika värvis ja täiendas toimuvat ning aitas lool edasi liikuda.“

"Nüüd õpin Mustamäel“ näitas, et tehnikaülikooli innovaatilised lähenemisnurgad ja ülikooli lood leiavad kandepinda ka palju laiemalt, väljaspool traditsioonilisi ülikooli tegemisi, kõnetades veel suurematki kogukonda kui meie tänased liikmed ja vilistlased. 

Augustis jõudis publiku ette küll teatrietendus, kuid selle taga oli sadade inimeste ühine soov rääkida TalTechi lugu uuel ja meeldejääval viisil.

TalTechi tuumiktiim

• Hele-Riin Pihel
• Epp Joala
• Krõõt Nõges
• Pirgit Pedaja
• Helen Tamm
• Sten Kalder
• Ergo Metsla
• Kristina Keerdo
• Kadri Jürissaar
• Martin Kriisemann
• Martin Prätz
• Kristjan Kurm

Eriline tänu TalTechi liikmeskonnale

• Tiit Land
• Tea Trahov
• Ingrid Pappel
• Vello Saaremägi
• Marina Kuznetsova
• Kadri Kiigema-Voorel
• Jan Kaus
• Alo Pungas
• Joosep Jürissaar
• Tõnis Liibek
• Kristin Rammus
• Kätlin Sonk
• Kelly Tammist
• Elina-Emiilie Leht
• Mari Öö Sarv
• Anne-Ly Nguyen Thien
• Andres Kallaste
• Riina Uska
• Ave-Õnne Jalakas
• Tõnu Pihelgas
• Rita Pukk
• Merilin Saar
• Iris Vatlik
• Henri Olavi Suomalainen
• Gretel Brus
• Jenne Maleen Sander
• Laura Kuningas
• Janika Hirvelaan
• Jasmin Michelle Mursula
• Emili Järv
• Jael Schelejev
• Sirli Paas
• Ander Mägi
• Katarina Kaleininkas
• Virgo Vellend
• Ville Kivari
• Andree Uuetoa

Loe etenduse kohta