Maailma raputavad kaks suurt jõudu: tehnoloogiline revolutsioon ja vajadus kestliku tuleviku järele. Õppekava „Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng“ annab nende muutuste juhtimiseks unikaalsed oskused: õpitakse, kuidas riik, ettevõtted ja kogukonnad saavad suunata innovatsiooni ning lahendada selle abil ajastu suurimaid väljakutseid. Kolm teadlast-praktikut on näidanud oma tööga, milline mõju võib olla teaduslikul suhtumisel neisse „meie ajastu“ suurtesse probleemidesse.

Mainitud magistriõppekava cum laude lõpetanud vilistlane Joanna Laast aitas nii oma teadustöö kui ka hilisema praktilise panusega konkreetselt kaasa kestlikuma linnaliikluse arendamisele Tallinnas. Vastse Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis töötava doktorant-nooremteaduri magistritöö keskendus jagatud liikuvusteenustele, tuues esile nende potentsiaali muuta linnatransport keskkonnasäästlikumaks.

Praeguseks oleme olukorras, kus juurdunud isiklikel sõiduautodel põhinev liikuvus ei ole jätkusuutlik ja lisaks negatiivsetele tagajärgedele, nagu kliimamuutused, õhusaaste, müra, ummikud ja sotsiaalne eraldatus, iseloomustab seda ka ebatõhus ressursside kasutus, sest keskmine isiklik auto seisab pargituna 95% ajast ja liikudes transpordib 1,6 reisijat. Magistritööga selgus, et näiteks noored tarbijad eelistavad juba praegu jagatud liikumisteenuseid, sest need võimaldavad teha jätkusuutlikumaid valikuid. Töö tõi ka esile mitmeid täiustamist vajavaid aspekte, et suurendada jagatud liikuvuse potentsiaali Tallinnas, näiteks mikromobiilsuse taristu ja ühissõidukite kättesaadavus autost sõltuvates piirkondades.

„Mina soovitan tehnoloogia valitsemise ja kestliku arengu õppekava kõigile, kellele meeldib vaadata suurt pilti ning kes soovib paremini mõista pikaajalisi ja kompleksseid ühiskondlikke protsesse ning probleeme. Selle õppekava juures on minu hinnangul väga eriline see, et sinna saavad kokku tulla väga erineva taustaga inimesed, ja igaüks saab ise enda õpet suunata,“ mainib Laast.

Kestlikkus tähendab ka koostööd

2019. aastal TalTechi mainitud magistriõppekava valinud Karin Kruup tõi aga oma valiku põhjenduseks välja mõtte, et kui hakata keskkonnateemasid väga süvitsi uurima, põrgatakse alati kokku nii seadusandluse kui ka erinevate majandus- ja globaliseerumise küsimustega, kultuuripoliitika ning ajalooga.

„Kõikide nende aspektide ilmnemisel jõuame ühe läbiva jooneni, milleks on tehnoloogia. Tehnoloogia areng on suuresti mõjutanud meie ühiskonna arengut. See on ühelt poolt aidanud väljakutseid ületada, kuid teisalt tekitanud ka uusi probleeme,“ mainib Kruup. Tema teekond magistrina jätkus aga Euroopa Liidu rahastatud – praeguseks edukalt lõppenud – teadusprojekti CENTRINNO kohaliku koordinaatorina, mille mõjusid saame Tallinnas nautida veel tänagi.

CENTRINNO projekti aluseks oli idee, et tänaste väljakutsetega toimetulemiseks on meil vaja kogukonnakeskuseid ja parandustöökodasid. Pandeemia, sõda ja sellele järgnenud põgenike kriis on selgelt näidanud, et esineb olukordi, mil kõik vajalikud teenused või tooted ei jõua alati kohale ning peab ise endaga hakkama saama. Projekti eesmärgina mainitud parandustöökojad olekski sellised kohad, kus on olemas erinevad tööriistad keerulisemate ja lihtsamate tarbeesemete valmistamiseks ning parandamiseks. Ei ole tarvilik, et meil kõigil on oma töökoda. See on ressurss, mida saame omavahel jagada. Töökodade varustus võib olla lihtsam või kõrgetasemelisem vastavalt vajadusele, alustades tavalisest vanaisa garaažist koos tööriistadega kuni 3D-printerite ja laseriteni välja. Parandustöökojad on kogukondlikud isetegemise kohad.

Kui projekt lõppes, võttis Tallinna linn Kopli 93 nimelise ja samal aadressil toimiva töökoja juhtimise täielikult üle ning on avanud teisigi töökodasid üle Tallinna, kus kohalikud inimesed saavad käia oma asju parandamas, nokitsemas, õpetamas või õppimas uusi oskusi ja kohtumas kogukonnaliikmetega.

„Kõige tähtsam on see, et arendame oskusi ja loome kogukonnavõrgustiku, mida linnas polegi nii lihtne luua, sest seda ei eksisteeri automaatselt, kui selle nimel eraldi vaeva ei näe. Nii et praeguseks on sellest saanud platvorm, kuhu igaüks saab tulla ja realiseerida oma andeid ning luua oma linnaruum ise. Mitte lihtsalt tarbida, vaid ka päriselt luua,“ selgitab Kruup.

Tallinnas uuritakse globaalseid muutuseid

Praeguseks Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professoriks tõusnud majandusteadlane Vasilis Kostakis pälvis 2018. aastal Euroopa Teadusnõukogu (ERC) maineka alustava teadlase grandi. Kostakis kasutas toona Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase (Starting Grant) 1,1 miljoni euro suurust uurimistoetust nelja-aastaseks teadusprojektiks „Cosmolocalism“, mis püüab mõtestada tulevikutööd automatiseerimise ajastul ja selle järel.

„Samamoodi, kui vabavaraline entsüklopeedia Vikipeedia on kõrvale tõrjunud tasulise Encyclopedia Britannica, on võrgustunud väiketootmiste teke toonud uusi avatud lähtekoodiga lahendusi disainivaldkonda ja tootmisesse,“ ütles ta, tuues näiteks avatud töötoad (makerspace’id) ja muud taolised koostöötamise keskused, mis on varustatud kohapealsete töövahenditega, nagu 3D-printerid ja CNC-pingid või ka traditsioonilisemate tööriistadega.

Kostakis ja tema meeskond otsivad lähiaastatel vastust küsimusele, missugune on nende uute tootmisvormide jätkusuutlikkuse, demokratiseerimise ja innovatsioonivõimekuse potentsiaal.

„Vasilis Kostakis alustas oma rännakuid teadusmaailmas ligi kakskümmend aastat tagasi, esialgu magistrantuuris ja hiljem Ragnar Nurkse instituudi doktorandina. Üsna lühikesest akadeemilisest karjäärist hoolimata on dr Kostakis visionäärina P2P-partnervõrgu (peer-to-peer – kasutajalt kasutajale) tehnoloogiate valitsemist uurides üles ehitanud muljet avaldava teadlaste kogukonna, mis ulatub TalTechist Harvardini ning kuhu on kaasatud globaalne P2P-kogukond,“ rõhutab saavutuse suurust TalTechi Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor, professor Erkki Karo.

Võrgustikku on koondunud terve rida projekte, mis püüavad ilma riiklike suunisteta lahendada tehnoloogia, innovatsiooni ja koostöö abil kohalikke, konkreetsele kogukonnale pinnuks silmas olevaid probleeme.

Milline on sinu tulevik?

Rohe- ja digipööre ei ole enam tulevikuvisioonid, vaid tänane reaalsus, mis muudab meie ühiskonda ja majandust kiiremini kui kunagi varem. See uus maailm vajab uut tüüpi eestvedajaid, nutikaid ja julgeid eksperte, kes suudavad lahendada keerulisi ning globaalseid küsimusi – alates kliimasoojenemisest ja lõpetades tehnoloogilise innovatsiooni, sh tehisintellektiga. Eesti ambitsioon on olla praeguste muutuste esirinnas ja kujundada tulevikku, mitte sellega lihtsalt kohaneda.

Selleks vajavad riigid eksperte, kes mõistavad tehnoloogia, valitsemise ja kestliku arengu omavahelisi seoseid. Nõudlus selliste strateegiliste juhtide järele kasvab igas riigis ja sektoris. TalTechi „Tehnoloogia valitsemise ja kestliku arengu“ ingliskeelne õppekava ei anna lihtsalt magistrikraadi, vaid unikaalse ja tulevikukindla teadmiste ning oskuste profiili. Õppekava lõpetajast ei saa mitte pelgalt ühe valdkonna spetsialist, vaid „sillaehitaja“ ja „tõlk“, kes suudab ühendada tehnoloogia, poliitika ning ühiskonna vajadused.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. 

Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani

Artikkel ilmus Delfi Ärilehes