Tehnikaülikool pakub omalt poolt neile aga kosmose küberturvalisusega seotud infot ja koostööd. „Loodetavasti alustame järgmisel õppeaastal IT teaduskonna programmijuhi Adrian Venablesi eestvedamisel kosmose küberturvalisuse magistrikavaga, oleme sellel alal Euroopas vaat et ainsad,“ toob Kasepuu välja. Samuti pakub Sapienza ülikoolile huvi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemteaduri Taavi Raadiku uurimisrühm.  See uurib võimalusi, kuidas saaks valmistada tulevikus Kuud „kolonialiseerides“ seal leiduvatest materjalidest kohapeal päikesepatareisid. 

Kuidas koostöö alguse sai?

Kasepuu sõnul seadis ta 2023. aasta alguses TalTechi Kosmosekeskust üle võttes endale eesmärgiks tudengisatelliitide projektist leida midagi, millega TalTech võiks ka raha teenida, suurendada kosmose osa nii õppe kui teadustöös ja üldse oluliselt parandada ülikooli nähtavust kosmoseteemadel, sest varasemalt oli tudengisateliitide projektile kulunud ca miljon eurot. Möödusid paar kuud võimaluste kaardistamist ja sama aasta varasuvel teatas Itaalia saatkond, et üks professor Sapienza ülikoolist soovib tehnikaülikooliga tutvuda ja kosmose teemadel koostööst rääkida. „Ühel ilusal päeval oligi professor Fabrizio Piergentili Mektorys kohal ja esimene tutvus sai tehtud,“ jutustab Kasepuu. 

Kuigi esimene koostöölepe sõlmiti juba 2023. aasta lõpus, siis Kasepuu sõnul suutis Itaalia Post saatuse tahtel selle ära kaotada ja nii juhtuski, et ametlikult sai kahe ülikooli vahel leping sõlmitud alles 2024. aastal ja sellele on pühendatud ka praegu TalTechi peamaja 6-ndas korpuses olev Itaalia kosmoseteemaline näitus.

Millised on TalTechi järgmised tegevused ja plaanid seoses kosmosekoostööga?

Raivo Kasepuu külastas koos TalTechi doktorant-nooremteaduri, Eesti Tudengisatelliidi sihtasutust juhtiva Katriin Kristmanni ning vanemteaduri Taavi Raadikuga Sapienza Ülikooli Roomas. Seal said nad hea ettekujutuse, kuidas ja millega Itaalia ülikool tegeleb. „Tänaseks on suhtluskanalid õigete inimeste vahel loodud ja nüüd saab ainult paremaks minna! Eestis armastatakse küll öelda, et kõik meie satelliidid on olnud tudengisatelliidid. Eks suur osa Eesti kosmosetööstusest või start-upidest ongi EstCube-1 meeskonnast välja kasvanud, kuid meil on täna ka palju muud selle kõrvale pakkuda,“ leiab Kasepuu. Ta toob näiteks, et meresüsteemide instituudi direktor Rivo Uiboupin kasutab Sentineli satelliitidega kogutavaid andmeid jääseireks. 

Naljaga pooleks sai TalTechi kohta mõnda aega öelda, et meil on kaks korda rohkem satelliite, kui kõikidel ülejäänud Eestis kosmosega tegutsevatel institutsioonidel kokku. Täna pole tehnikaülikoolil aga ühtegi kosmoses lendavat satelliiti, kuna nii Koit kui Hämarik lõpetasid sel aastal oma missiooni ereda leegiga atmosfääris ära põledes. „Aga ülikoolil on igati korralik kosmoseside maajaam Mektorys,“ toob Kasepuu välja. „Seda veidi täiendades saame sellega pakkuda teenuseid mitte ainult Adrian Venablese kosmose küberturvalisuse õppekavale, vaid ka teistele ülikoolidele ja muudele kosmosega seotud institutsioonidele. Algusjärgus on võimalik koostööprojekt SpaceIT-ga, et siduda paarkümmend sarnast maajaama klastriks,“ lisab ta. Huvi TalTechi maajaama osas koostööks on näidanud nii Sapienza ülikool kui Soome maajaamade operaator NorthBase. 

Kosmosega lähemalt või kaugemalt seotud teemasid on TalTechil veel teisigi. „Sapienzaga analoogset koostöölepingut soovime sõlmida ka Berliini Tehnikaülikooliga, mille esindajatega oli sel suvel mitu kohtumist. Berliini Tehnikaülikoolil on tänaseks ette näidata üle 30 satelliidi projekti erinevates vormides,“ märgib Kasepuu. „Olen jätkuvalt entusiastlik kosmoseteemade tuleviku osas!“