Nimi: Ahmed Nagi Nasr

Amet: doktorant-nooremteadur, TalTech Eesti Mereakadeemia

Peamised uurimissuunad: merenduse küberturvalisus, ründeturbemeetodid ja OSINT (Open-Source Intelligence) ehk avalikult kättesaadaval teabel põhinev luure.

Teadlase profiil ETISes: https://www.etis.ee/CV/ahmdngi/eng/

Kust sa pärit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?

Olen pärit Egiptusest ning minu teaduslik teekond Eestis algas TalTechis keskkonnatehnika magistriõpingute ajal. Pärast lõpetamist 2023. aastal liikusin doktoriõpingutes küberturvalisuse valdkonda. Kuigi olen aastaid töötanud professionaalse insenerina, olen akadeemilises teadustöös aktiivselt tegutsenud viimased kolm aastat, keskendudes eelkõige meie ookeanide „nähtamatule“ digitaalsele poolele.

Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures köidab?

Olen alati olnud inimene, kellele meeldib midagi luua ja probleeme lahendada. Minu eesmärk on mõista, kuidas asjad toimivad ja kuidas neid on võimalik katki teha, et saaksime need tugevamaks muuta. Küberturvalisuse juures paelub mind selle pidev areng. See on nagu digitaalne malepartii, mille mängulauaks on kogu maailm. Oma valdkonnas saan ühendada riistvara, tarkvara ja uurimistöö, et kaitsta süsteeme, millest sõltub maailmamajandus.

Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?

Enamik inimesi ei teadvusta, et üks kaubalaev toodab igas sekundis tohutul hulgal andmeid, alates GPS-asukohtadest kuni mootoridiagnostikani. Samas loodi paljud protokollid, mida laevad hetkel kasutavad, näiteks NMEA (universal communication standard established by the National Marine Electronics Association), aastakümneid tagasi ajal, mil turvalisusele ei mõeldud. Kaasaegsed laevad on sisuliselt ujuvad andmekeskused; kui laeva navigatsiooni-, jõuseadme- või sidesüsteemid satuvad ohtu, võivad majanduslikud, keskkonnaalased ja füüsilise ohutusega seotud ahelmõjud olla katastroofilised.

Arendan praegu projekti Haris, avatud lähtekoodiga seadet, mis töötab otse laevas ja analüüsib selle andmeliiklust reaalajas. See on sisuliselt „must kast“, mis paikneb laevas, jälgib reaalajas selle sisemist andmeliiklust ning kasutab tehisintellekti, et tuvastada, kas laeva häkitakse või petetakse signaalidega. Kui keegi püüab laeva navigatsioonisüsteemi üle võtta või laeva mootoreid kaugjuhtimise teel välja lülitada, peame suutma selle tuvastada enne, kui on liiga hilja.

Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud avastused?

Kõige mõjukam muutus on olnud arusaam, et meresõiduohutus ja merenduse küberturvalisus on nüüd üks ja sama asi. Varem oli laev ohutu siis, kui see püsis pinnal. Tänapäeval võib laev olla täiesti ujuv, kuid ühe koodirea tõttu täielikult töövõimetu. Avastused selle kohta, kui lihtne on GPS-signaale võltsida ehk tekitada olukord, kus laev näib asuvat kilomeetrite kaugusel oma tegelikust asukohast, on sundinud kogu üleilmset laevandussektorit ümber mõtestama, kuidas meredel navigeeritakse.

Mis on sinu uurimisvaldkonnast lähtudes tänases Eestis või maailmas kõige olulisem probleem?

Meie kriitilise taristu haavatavus hübriidohtude suhtes. Eesti on digiriigi juhtiv näide maailmas, kuid samal ajal ka mereriik. Sadamad ja mereteed on riigi eluliinid. Praegu on kõige pakilisem probleem see, et kuigi oleme kaitsnud oma sülearvuteid ja servereid, on operatsioonitehnoloogia ehk riistvara, mis liigutab kraanasid, avab lüüse ja juhib laevu, selles arengus veel järele jõudmas. Nende füüsilis-digitaalsete süsteemide turvamine on riikliku ja üleilmse julgeoleku seisukohalt eluliselt tähtis.

Teadustöö tulemus, mille üle oled eriti uhke?

Olen eriti uhke Shipcrawleri üle – see on minu loodud tööriist, mis aitab avalikult kättesaadavate andmete põhjal leida merendusega seotud küberturbe nõrku kohti. Sellest ilmus hiljuti artikkel teadusajakirjas IEEE Access. Sama uhke olen projekti Haris üle, kus viin selle teadmise praktilisse kasutusse: arendan füüsilist seadet, mis aitab laeva reaalajas küberrünnete eest kaitsta. See näitab, et teadustöö ei jää ainult teooriaks, vaid võib kiiresti jõuda päriseluliste lahendusteni.

Mida sa oma teadustöös veel korda sooviks saata?

Soovin muuta merenduse küberturvalisuse kättesaadavaks. Praegu on tipptasemel laevade turvasüsteemid äärmiselt kallid ja suletud lahendused. Minu eesmärk on lõpule viia avatud lähtekoodiga tööriistakomplekti arendamine, mida saaks kasutada iga laevaoperaator, alates väikesest kalapaadist Läänemerel kuni hiiglasliku konteinerlaevani, et jälgida ja kaitsta oma digitaalset perimeetrit. Tahan aidata kujundada tulevikku, kus meri ei ole üksnes kaubandustee, vaid ka digitaalselt turvaline keskkond.

* Artikkel ilmus Delfi Forte "Tunne Teadlast" rubriigis - TUNNE TEADLAST | TalTechi teadlane Ahmed Nagi Nasr arendab laevadele küberrünnakuid tuvastavat „musta kasti“ - Forte