GPS-signaalide segamise ja võltsimise oht Läänemerel kasvab ning vale asukohainfo võib juhtida laeva kursilt kõrvale. TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaalist Trialoog selgub, et Mereakadeemia doktorant-nooremteadur Ahmed Nagi Nasr arendab Harise-nimelist seirelahendust mis otsib pardasüsteemide andmetest rünnakule või signaalide manipuleerimisele viitavaid vastuolusid.
Harist täiendab samuti Nasri loodud digitaalne tööriist ShipCrawler, mis suudab tuvastada avalike andmete põhjal laevade võimalikke turvanõrkusi. Üks tööriist näitab laevasüsteeme tabada võivaid väliseid ohte, teine aga sisemisi nõrkusi.
Merendusalane küberturvalisus tähendab, et laeva navigatsiooni-, side- ja juhtimissüsteeme tuleb digirünnakute eest kaitsta. „Tänapäeva laevad on ujuvad andmekeskused, mis veavad ühtlasi 90 protsenti maailmakaubanduse mahtudest,“ ütles Nasr.
Vana tehnoloogia, uued ohud
Laevadel kasutatakse üha rohkem satelliidiinternetti, kaugseiret ja omavahel ühendatud juhtimissüsteeme. See muudab töö küll tõhusamaks, kuid võimaldab ründajatel ühtlasi pardasüsteemideni jõuda.
Nii mõnedki laevadel kasutatavad andmesideprotokollid loodi ajal, mil pardavõrgud ei olnud internetiga ühendatud. Seetõttu puuduvad neis sageli elementaarsed turvamehhanismid. Nasri sõnul pole neisse sisse ehitatud „ei autentimist, krüpteerimist ega andmete tervikluse kontrolli.“
Kui vana pardavõrk ühendatakse satelliiditerminali, Wi-Fi või muu internetiühendusega, võivad valesti seadistatud seadmed tekitada soovimatuid sissepääse navigatsiooni- või juhtimissüsteemidesse. Ründaja ei pea selleks isegi laevale pääsema – piisab, kui ta suudab muuta andmeid, mille põhjal meeskond otsuseid teeb.