IT-teaduskonna korraldatud päeval tuli osalejatel lahendada praktilisi ülesandeid ning osaleda algteadmiste viktoriinis. Projektid olid juba eelvoorus esitatud žüriile, kuhu kuulusid ülikooli õppejõud ja valdkonna eksperdid. Hindamisel pöörati tähelepanu lahenduste innovaatilisusele, teostatavusele ja ühiskondlikule mõjule.

Kolm parimat tööd:

🥇 1. koht – Robin Kala, Nõo Reaalgümnaasium
Nutipoi aitab vähendada kummitusvõrkude teket, mõõtes erinevaid ilmastikunähtusi ning aidates kaluritel õigeaegselt võrgud välja võtta. Tegemist on nutika ja keskkonnateadliku lahendusega, mis ühendab elektroonika, andmete kogumise ja praktilise kasutusväärtuse. Sellised lahendused näitavad, kuidas noored suudavad tehnoloogia abil panustada ka päris maailma probleemide lahendamisse.

🥈 2. koht – Heiki Nerut, Tartu Rakenduslik Kolledž
8-bitise arvuti VGA-graafikakaart. See on riistvaraline ja tarkvaraline lahendus. Näitab VGA kaabli kaudu ekraanil pilti. See julgustab teisi tehnoloogiahuvilisi oma oskusi arendama ning projekt näitab, et ka ise on võimalik teha kättesaadavatest komponentidest vanema generatsiooni graafikakaart. „Kes ei mõista vana, ei oska luua uut“ – see töö kandis seda mõtet väga selgelt.

🥉 3. koht – Anna Brita Allas, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium
Valgusfoori projekt tõi esile tugeva süsteemse mõtlemise ja kasutajakeskse lähenemise. Lahenduses on nii sõidukite kui jalakäijate valgusfoor, millel on kaks töörežiimi – päevane ja öine. Päevasel ajal arvestab süsteem jalakäija nupuvajutusega ning käivitab loogilise ja ohutu valgusfoori tsükli, öisel ajal aga lülitub energiasäästlikule vilkuva kollase režiimile. Projekti väärtust tõstab ka see, et lahendus loodi esmalt digitaalselt Tinkercadis ning seejärel ehitati toimiv füüsiline prototüüp – see peegeldab väga hästi tänapäevast inseneeriaprotsessi.

Võistluse korraldajate sõnul näitas tänavune tase selgelt, et noorte huvi tehnoloogia ja eriti elektroonika vastu on kasvamas. „Osalejate ideed olid küpsed ja hästi läbi mõeldud – mitmel projektil on reaalne potentsiaal edasiarenduseks,“ tõdes žürii liige ning programmeerimise ja riistvara arenduse programmijuht Andres Eek.

Võistluse korraldaja, IT-teaduskonna vanemteadur Birgy Lorenz ütles, et „Kiip ja kood“ ei ole pelgalt võistlus, vaid oluline hüppelaud noortele, kes kaaluvad tulevikus IT- või inseneeria valdkonnas karjääri. „Sellised sündmused on võtmetähtsusega, et tuua noored varakult tehnoloogiamaailmaga kokku ja toetada nende arengut,“ märkis Lorenz.

Järgmine „Kiip ja kood“ võistlus on plaanis juba järgmisel aastal, oodates taas uusi nutikaid ideid ja tulevikutegijaid. Veel on hea teada, et IT-teaduskond võtab eritingimustel tudengeid vastu läbi erinevate programmide ja võistluste. Loe lähemalt siit

Võistlust "Kiip ja kood" toetas IT Akadeemia programm.