Üks näituse eripärasid on võimalus oma käega kogeda huvitavaid materjale: banaanilehtedest valmistatud Bananatex, ananassilehtedest tehtud Piñatex ning liha- ja nahatööstuse jääkidest toodetud želatiinipõhine Gelatex on vaid mõned näited. Mikroskoobi all saab näha, kui erinevad on kiud, millest meie rõivad valmistatakse – mõni meenutab ämblikuvõrku, teine merevahtu, kolmas metallist niiti.

Kõik sai alguse ühest lihtsast, kuid sügavamõttelisest küsimusest: mida tähendab rõivas tänapäeval? Kas see on vaid kaitse külma ja vihma eest või hoopis inimese teine nahk – midagi, mis väljendab meie valikuid, väärtusi ja suhet maailmaga? Sellest küsimusest kasvas välja näitus, mille sünd on ülikooli muuseumi, raamatukogu, teadlaste ja koostööpartnerite ühine looming. Näitus pakub mängulist, ent mõtlemapanevat pilku tekstiilide maailma ja nende seostesse keskkonnaga. 

Ülikooli materjaliteadlased töötavad igapäevaselt laborites, otsides ümbertöödeldud kiududele uusi kasutusviise ja lahendusi, kuidas muuta meie tarbimisvalikud jätkusuutlikumaks. Näituse kuraatorid Nele Inglist, Kadri Kallaste ja Kelli Luik rõhutavad, et muuseumi roll on tuua see teadmine laborist välja ning rääkida sellest keeles, mis kõnetab kõiki – eriti noori. Nende sõnul peab teadus olema käega katsutav, mänguline ja inspireeriv, et teadmistest saaksid lood ja lugudest näitused.

Neli peatükki tekstiilide maailmast

Näituse ülesehitus viib külastaja nelja temaatilisse peatükki:

• Tekstiilide ajalugu – kust kiud tulevad ja kuidas need on aja jooksul muutunud;
• Kiudude universum – millest materjalid koosnevad ja mida nende ehitus meile räägib;
• Rõivaste funktsioonid – miks me end üldse katame ja mida rõivad meile tähendavad;
• Keskkonnahoid – vaade tänapäeva ja tuleviku tekstiilimaailma, kus teadus ja vastutustunne põimuvad.

Visuaalse keele ja kujunduse lõi loovagentuur Tank, andes näitusele humoorika ja mängulise ilme – justkui loengukonspekti servale visandatud teadlase märkmed, mis elustavad teaduse inimlikku poolt.

Teadus liigub rändnäitusena üle Eesti

„Kuidas pakendada inimest?“ on rändnäitus, mis liigub mööda Eesti koole, muuseumeid ja hariduskeskusi, et kohtuda noorte mõtlejate, tulevaste teadlaste ja moeloojatega. Näitus kutsub märkama, kuidas meie igapäevased rõivavalikud mõjutavad keskkonda.

Tekstiilitööstus on üks maailma suurimaid keskkonnakoormajaid. Näitus küsib seetõttu otsekoheselt ja siiralt: kas me oskame end riietada nii, et see ei maksaks planeedile liiga kõrget hinda? Sest nagu näituse loojad tõdevad – inimest ei ole lihtne pakendada.

Näitust saab uudistada 16. jaanuarini Tallinna Tehnikaülikooli SOC-maja fuajees. 2. detsembril kell 11.30 tutvustavad kuraator Kelli Luik ja tekstiilitehnoloogia labori juhataja Tiia Plamus näitust huvilistele lähemalt, pärast mida saab liituda Tiia Plamuse juhendatud laborituuriga.
Lisainfo ja registreerumine