TalTechi IT-teaduskonna õppekava „Informaatika ja tehisintellekt“ juht Ago Lubergi sõnul ei seisne IT enam ammu pelgalt koodi kirjutamises. „Täna on olulisem oskus suunata tehnoloogiat, hinnata selle tulemusi ja siduda see päriseluliste probleemidega. Keelemudelid suudavad koodi kirjutada, kuid väärtust loob inimene, kes mõistab, mida ja miks luua,“ ütleb ta.

Kutsekoja OSKA uuringujuhi Urve Metsa hinnangul on IKT tööturul kujunenud püsiv struktuurne vastuolu: tehnoloogia areng kiireneb, kuid puudu on spetsialistidest, kes aitaksid uusi tehnoloogilisi võimalusi ettevõtetel rakendada. Tema sõnul on vajadus just selliste IKT spetsialistide järele, kes suudavad luua kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Aina nõutumad on tööturul andmeteadlased ja andmeanalüütikud, masinõppe ja AI-insenerid, süsteemiarhitektid, küberturbe spetsialistid, pilve- ja DevOps insenerid.

Enam ei otsita lihtsalt programmeerijaid. „Kui aastaid tagasi piisas IKT-karjääri alustamiseks koodi kirjutamise oskusest, siis nüüd eeldatakse võimet töötada andmetega ja mõista nende kvaliteeti, siduda tehnoloogiat ärieesmärkidega, ehitada terviklikke süsteeme, mitte üksiklahendusi,“ selgitab Mets. „Ka AI-põhiste lahenduste loomise oskus liigub kiiresti lisaväärtusest baasoskuste hulka.“

Nõudlus AI-põhiste lahenduste loomise oskusega IKT-spetsialistide järele ei ole ainult IKT-ettevõtetes – tehisintellektil põhinev tehnoloogia on muutunud kogu majanduse tööriistaks. Mets tõi välja, et AI-l põhinevaid lahendusi vajavad täna tööstus, tervishoid, finantssektor, avalik sektor jt.

Globaalne tööturg lisab siia veel ühe mõõtme – Eesti spetsialist konkureerib rahvusvahelisel turul ja vastupidi. Lisaks tähendab see, et Eesti arendaja võib töötada rahvusvahelise ettevõtte heaks kodust lahkumata ning ettevõtted konkureerivad talentide pärast globaalselt.

Ülikoolid peavad reageerima tööturu muutusele

Sellises olukorras ei piisa enam traditsioonilisest IT-haridusest. Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseõppekava „Informaatika ja tehisintellekt“ on loodud just selle muutuse keskel.

Tegemist on Eestis ainulaadse programmiga, mis ühendab süvateadmised informaatikast ja põhjaliku sissejuhatuse tehisintellekti ning läheb kaugemale tavapärasest igale kasutajale tuttavast ChatGPTst, valmistades lõpetajaid ette tõelisteks AI-spetsialistideks, kes on võimelised looma tehisintellektil põhinevaid lahendusi mistahes sektorites.

Luberg kirjeldab programmi eesmärki nii: „Sellel õppekaval õpid sa looma ja kasutama tehnoloogiaid, mis kujundavad tulevikku,“ ütleb Luberg.

Tema sõnul ei ole fookus ainult oskustes, vaid ka mõtteviisis. „Õppekava valmistab ette uue põlvkonna tehisintellekti teadlikke spetsialiste,“ ütleb Luberg.

See väljendub ka õppekorralduses. „Lisaks programmeerimisoskusele paneme väga palju rõhku probleemi- ja väljakutsepõhisele õppele. Tudengid saavad igal semestril meeskonnatöö kogemuse, mis valmistab neid ette päriselu probleeme lahendama,“ ütleb Luberg.

Tööturu ootused on õppekava arendamisel pidevalt fookuses. „Õppekava juhtides jälgime trende tööturul ja valmistame ette just selliseid inimesi, keda päriselt vaja läheb,“ ütleb Luberg.

Tehisintellekti ei õpita ainult kasutama

Üks suurimaid muutusi IT-hariduses on seotud tehisintellekti rolliga. „Meie õppurid mitte ainult ei õpi tehisintellekti kasutama, vaid õpivad ka seda ise looma ja täiendama,“ rõhutab Luberg.

Õppekava ühendab programmeerimise, algoritmid, andmeanalüüsi ja masinõppe ning seob need praktiliste projektidega.

„Õppe viimasel aastal on võimalik ellu viia juba päris projekt koostöös mõne ettevõttega või teadusgrupiga, kus on võimalik rakendada õpitut ning põimida see üheks tervikuks,“ kirjeldab Luberg. Selline lähenemine peegeldab otseselt tööturu ootusi – võimet luua terviklahendusi, mitte ainult üksikuid komponente.

Tulevik kuulub neile, kes mõistavad süsteeme tervikuna

Tehnoloogiline areng ei toimu vaakumis. Seda mõjutavad demograafia, majandus ja geopoliitika, kuid ühiseks nimetajaks jääb tehnoloogia. Eesti-suguse väikeriigi jaoks on suurimad väljakutsed rahvastiku vähenemine ja vananemine, mis tähendab vähem töötajaid, kuid suuremat vajadust tootlikkuse kasvatamiseks – ja siin on tehnoloogia üks lahendus.

„Tulevikus on väärtuslikud just need spetsialistid, kes oskavad töötada koos tehnoloogiaga: nad mõistavad, kuidas algoritmid töötavad; oskavad andmeid tõlgendada ja kasutada; suudavad siduda tehnoloogia äriloogika ja kasutajakogemusega,“ kirjeldab Mets tuleviku töötajat.

Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu OECD, rõhutavad, et tulevikus ei ole edukad mitte need töötajad, kel on ainult tehnilised oskused, vaid need, kes suudavad ühendada tehnilised oskused loovusega, kellel on head koostööoskused ja kohanemisvõime. Mitmikkarjäär muutub normiks, inimesed vahetavad rolle ja valdkondi ning elukestev õpe ei ole enam loosung, vaid konkurentsis püsimise strateegia.

IT ei ole pelgalt kood

Ka arusaam IT-st endast on muutumas. „IT ei seisne ainult pelgas koodikirjutamises. Täna suudavad keelemudelid koodi väga hästi kirjutada,“ ütleb Luberg.

Fookus liigub sinna, kus tekib väärtus. „Suurem rõhk on sellel, kuidas suunata erinevaid agente, kuidas valideerida genereeritud koodi, kuidas luua lisandväärtust ühiskonnale,“ sõnab Luberg.

Sama loogika kandub ka õppesse. „Informaatika ja tehisintellekti õppekava keskendub just sellele, kuidas oskusi realiseerida lähtuvalt probleemidest ja väljakutsetest,“ ütleb Luberg.

IT-haridus annab seejuures laiapõhjalise tööriista. „IT annab kirjaoskuse, millega on võimalik luua terviklahendusi, sõltumata sellest, millises valdkonnas tegutsed,“ ütleb Luberg. Samas ei ole see valik kõigile. „IT-d ei tasu tulla õppima vaid seepärast, et seda propageeritakse,“ ütleb Luberg.

Eelis tööturul kujuneb oskusest luua, mitte ainult kasutada

IKT-sektori areng ei aeglustu ning vajadus spetsialistide järele kasvab. Kuid konkurentsieelise annab üha enam see, kes suudab tehnoloogiat mõtestada ja rakendada. Tallinna Tehnikaülikooli õppekava „Informaatika ja tehisintellekt“ positsioneerib lõpetajad just sellesse rolli – inimesteks, kes ei kasuta tehnoloogiat ainult tööriistana, vaid loovad selle abil uusi lahendusi.

Lisaks annab selline haridus tugeva konkurentsieelise ka palgaturul ning avab väga laiad karjäärivõimalused erinevates sektorites.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani: https://taltech.ee/informaatika ja taltech.ee/reaalne