Aktuaalsest Kaamerast ja teistest uudistesaadetest tuttav analüütik Triinu Tapver töötab LHV pangas, kuid on ka teadlane ja õppejõud, kes kaitses 2022. aastal TalTechis doktoritööd pankade valitsemisest ja investeerimisfondide tulemuslikkusest. Praegu uurib ta, kuidas majandus reageerib tsüklitele, intressimääradele ja globaalsetele šokkidele. Aastaid metsade vahel elades on ta jõudnud tõdemuseni, et majandust ei saa mõista loodusseadusi tundmata. „Selliseid mustreid näeb igapäevaselt majanduses ja finantsturgudel,“ ütleb ta.
Kust sa pärit oled ja kui kaua oled teadusvaldkonnas tegutsenud?
Olen algupäraselt pärit Tallinnast. Ent käisin algklassis, kui kolisime vanematega metsade vahele esivanemate talumajja Kiili lähedal. Lähima naabrini oli 1,5km ning bussipeatusesse lausa 4,5km. Ju tuleb sellest ka minu tõdemus, et majandust ei saa mõista ilma loodusseaduseid tundmata.
Selliseid mustreid näeb igapäevaselt majanduses ja finantsturgudel.
Teadusvaldkonnas olen tegutsenud alates 2017. aastast, kui alustasin doktoriõpinguid majandusanalüüsi ja rahanduse valdkonnas.
Kuidas sa teadusesse sattusid ja mis sind teaduse juures köidab?
Mind on alati huvitanud, miks maailm päriselt toimib nii nagu ta toimib. Minu huvi ei piirdu ainult majandusega, sest päris tihti tahan rohkem teada saada mõne kultuuri, loodusnähtuse või mis iganes muu asja kohta.
Suurem side teadusmaailmaga hakkas tekkima alles magistritöö kirjutamise ajal, kui uurisin, miks professionaalsed fondijuhid jäävad sageli turuindeksindeksitele alla. Sealt algas sügavam huvi finantsturgude ja majanduse vastu. Juba sügisel leidsingi end majandusanalüüsi ja rahanduse doktoriõppes.
Teaduse juures köidab mind kõige rohkem võimalus avastada midagi uut ning leida ühiskonda purevatele probleemidele vastuseid. Mõelge ise, kui huvitav on ise midagi täiesti uut avastada ning seda faktide põhjal kinnitada või ümber lükata.
Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?
Täna keskendun peamiselt sellele, kuidas muutuv majanduskeskkond mõjutab ettevõtteid, pangandust ja laenunõudlust. Mind huvitab eriti see, kuidas erinevad sektorid reageerivad majandustsüklitele, intressimäärade muutustele ja globaalsetele šokkidele. Kuigi lühiajaliselt on selliste probleemide uurimine maalähedasem, siis Eesti majanduses toimunud muutuste taustal kondame pikas vaates aina tundmatumal territooriumil.
Laiemas plaanis tahan uurida, milliseks võib kujuneda Eesti majanduse konkurentsivõime, sest konkurents, tehnoloogia ja geopoliitilised riskid muutuvad väga kiiresti. See on oluline, sest järgmise kümnendi otsused mõjutavad otseselt Eesti konkurentsivõimet, investeeringuid ja inimeste heaolu.
Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud avastused?
Sisuliselt on seal paika pandud teoreetiline alus kõigele sellele, mille alusel finantsturud toimivad, kuidas hinnata ettevõtte väärtust ning leida kapitali hinda.
Kuid üks olulisemaid arusaamu on olnud see, et turge on väga keeruline järjepidevalt võita. Sellele pani tugeva teoreetilise aluse William F. Sharpe 1991. aasta null-summa mängu teooriaga. Ta tõestas, et kui keegi saab finantsturgudel kasumit, siis alati peab keegi teine saama kahjumit. Aktiivsete investorite keskmine tulemus jääb pärast kulusid turuindeksile alla. See avastus on mõjutanud kogu investeerimismaailma, alates fondidest kuni selleni, kuidas inimesed täna investeerimist mõtestavad.
Mis on sinu uurimisvaldkonnast lähtudes tänases Eestis või maailmas kõige olulisem probleem?
Üks suurimaid küsimusi on see, kuidas mõjutab tehisintellekt majanduse seniseid aluspõhimõtteid. Me ei oska veel vastata, kas ja kuidas mõjutab AI tööturgu, tootlikkust, ettevõtete konkurentsi ja finantsturge. Või teisisõnu, kus üldse asuvad AI mõjude piirid. Võimalik, et neid polegi.
Teadustöö tulemus, mille üle oled eriti uhke?
Ma ei tea, kas ma nüüd uhke olen, sest ma ei ole uhke inimene. Aga seni minu kõige intrigeerivam uurimistulemus puudutas Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) investeerimisfonde. Uurisin, kas KIE fondijuhtide kehvem tootlus võrreldes turuindeksitega tuleneb halvast õnnest või puudulikest oskustest. Nende tootlus on olnud laiematest turuindeksitest madalam. Ometigi on selliste fondide mõte selles, et turuindeksitest paremat tootlust saada.
Tulemused näitasid, et Kesk- ja Ida-Euroopas on vaid 2% oskustega fondijuhte, kes suudavad turgu edestada. Ülejäänud tegutsevad õnne ja halbade oskuste piirimail ning isegi juhuslike investeeringutega õnnestus paljusid fondijuhte edestada. See tähendab, et valdav enamus fondidest ei õigusta pikas vaates oma kõrgemaid fonditasusid. See oli üsna otsekohene ja kohati ebamugav järeldus kogu valdkonna jaoks.
Mida sa oma teadustöös veel korda sooviks saata?
Mind huvitab väga Eesti majanduse järgmine arenguetapp ja küsimus, kuidas suudab väike riik kiiresti muutuvas maailmas konkurentsivõimeliseks jääda. Tahaksin panustada sellesse, et olulisi majandusotsuseid tehtaks rohkem teadmiste, analüüsi ja pika vaate põhjal, mitte ainult lühiajaliste emotsioonide või poliitilise surve mõjul.