Kliimaministeerium uuendas koos TalTechi teadlastega arvutusmetoodikat ja tõstis energiatõhususe nõudeid.

Uued korterid tarbivad vähem energiat, A-klassi energiamärgis muutub realistlikumaks ka tegelike tarbimisandmete põhjal. "Tänane mõnevõrra teoreetiline A klassi energiamärgis peaks olema saavutatav ka hoone kasutamise ajal tarbimisandmete järgi," selgitas TalTechi professor Jarek Kurnitski.

Samuti peavad hooned pakkuma paremat kaitset suvise kuumuse eest – jahutussüsteemide lisamine lõuna- ja läänepoolsetesse ruumidesse võib saada tavapäraseks. "Suved on nüüd oluliselt soojemad kui 20 aastat tagasi ning kuumalaineid esineb tihedamalt," ütles Kurnitski, viidates uuendatud kliimaandmetele, millega kontrollitakse ülekuumenemise riske.

Korteriostjale tähendab see, et hoone väärtus ja laenutingimused võivad paraneda, kui A-klassi märgis säilib. Energiakasutuse prognoosimisel arvestatakse nüüd kõrgemat toatemperatuuri (21,5 °C) ja suuremat tarbeveekulu. "Ei või välistada, et edaspidi jääb kõige nõrgemaks lüliks korteriomanik ise, sest ruumide ülekütmise ebatervislikud harjumused paratamatult tõstavad ka energiakulu," märkis Kurnitski.

Kvaliteedinõuete karmistumine tähendab ehitajatele tehnilisi väljakutseid ja tarbijale veidi suuremat ehituskulu, mis kompenseerub ajas väiksemate energiakuludega. Tulevikus on fookus veelgi enam kasvuhoonegaaside heite vähendamisel – 2030. aastaks seatakse uued nõuded just selle arvestusele.

Muudatused on osa suuremast eesmärgist jõuda heitevabade hooneteni, kus energia on tõhusalt kasutatud, ise toodetud ja pärit puhtast allikast.