Seekordsed uurimisteemad ulatusid küberoperatsioonide arendamisest ja tehisintellektipõhisest detsentraliseeritud juhtimisest tööstuses kuni omavalitsuse tulevikusuundade, naiste linnalise liikuvuse ja Eesti maakoore saladusteni. 

12. jaanuaril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Marmar Mehrparvar doktoritööd teemal „Konstruktsioonide dünaamika matemaatiline modelleerimine ja numbriline analüüs kahjustuste tuvastamise rakendusnäidetega“. Autor tõdeb, et kaasaegsed konstruktsioonid tähendavad ka uudseid probleeme, mille puhul klassikaliste meetodite analüütilistest võimalustest jääb väheks. Nii võtab ta kasutusele Haari lainikute põhise raamistiku. Doktoritöö tulemusena selgub, et lainikutepõhised arvutus- ja hübriidmeetodid võivad toimida tõhusa sillana klassikalise mehaanika ja kaasaegse andmepõhise struktuurianalüüsi vahel.

Samal päeval kaitses IT-teaduskonnas oma doktoritööd Marko Arik, kelle töö kandis pealkirja „Küberoperatsioonide planeerimine, arendamine ja läbiviimine digitaalses infokeskkonnas“. Uuring selgitab küberruumi operatsioonide põhimääratlusi, rõhutades erinevusi küber- ja traditsiooniliste maismaal toimuvate sõjaliste operatsioonide vahel, mis on olulised nii planeerijate ja otsustajate jaoks, samuti käsitletakse nii küberoperatsiooniga seotud üksikisikute kui ka meeskondade vajalikke pädevusi.

15. jaanuaril kaitses inseneriteaduskonna doktorant Kristiina Kupper doktoritööd teemal „Linnaliste avalike alade korraldus. Probleemid ja tulevikusuunad omavalitsuse vaates“. Sellest, kuidas elurikka ja igas vanuses inimestele sobiva vastupidava linnaruumi saaks luua aga juba eos, kasutades praegusest enam ajaloolisi andmeid ja linnade digikaksikuid, rääkis Kupper põhjalikumalt teadusportaalis Novaator. 

Inseneriteaduskonnas kaitses 20. jaanuaril doktoritööd teemal „Detsentraliseeritud tehisintellektipõhise juhtimismudeli väljatöötamine ja rakendamine tootmisprotsessides“ Tõnis Raamets, kes uuris tänapäeva tootmises levinud probleemi: materjalivoogude ja tööjaamade vajaduste vahelist ebakõla, mis sageli põhjustab seisakuid, kitsaskohti ja viivitusi läbilaskevõimes. Uurimistöö teaduslik innovatsioon seisneb autori sõnul detsentraliseeritud tehisintellekti loogika integreerimises tootmislogistikaga ning OEE sidumises reaalajas juhtimissignaalina. Kokkuvõttes pakub väitekiri nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi tööriistu Tööstus 5.0 jaoks. 

27. jaanuaril kaitses oma doktoritööd Krister Kalda, kelle uurimisteemaks oli „Autonoomsete viimase-miili minibusside integreerimine linnaruumi“. Tema doktoritöö pakub empiirilisi tõendeid, disainipõhimõtteid, integratsiooniarhitektuure ja hindamisvahendeid, mis näitavad, et autonoomsete süstikbusside tegelik väärtus avaldub siis, kui tehniline töökindlus, inimkeskne suhtlus ja MaaS-tasandi lõimimine on käsitletud ühtse tervikuna. 

28. jaanuaril kaitses loodusteaduskonna doktorant Mawo Ndiaye doktoritööd teemal „Jälgmetallide hüperrikastumine Balti Paleobassini Tremadoci-ealistes mustades kiltades: mehhanismid ja tekkekeskkond“, mis uuris Mo, U ja V äärmuslikku rikastumist madalveelistes ja madala küpsusastmega Tremadoci-ealistes Türisalu kihistu mustades kildades. Tulemustest selgus, et hüperrikastumine oli seotud meretaseme tõusuga kaasnenud keskkonnatingimuste muutustega, mida kujundas ühelt poolt paleobasseini kihistunud veesammas ja teiselt poolt lokaalsed settekeskkonna tegurid.

Samal päeval kaitses oma doktoritööd majandusteaduskonna doktorant Pauline Baudens. Tema uurimistöö „Naiste linnalise liikuvuse digitaalsed geograafiad“ analüüsis, kuidas liikuvust ja liikumatust hõlbustavad mobiilirakendused kujundavad ümber naiste ruumilisi praktikaid, kogemusi ja tajusid. Uurimus keskendub globaalse lõuna linnadele, kus digitaalsed tehnoloogiad levivad kiiresti, kuid kus linna infrastruktuurist, kultuurist ja ühiskonnast tulenevalt võivad liikumisvõimalused olla piiratud.

29. jaanuaril kaitses loodusteaduskonna doktorant Juan David Solano Acosta doktoritööd teemal „Eesti proterosoilise maakoore ehitus, tektoonika ja magmaliste protsesside areng: geofüüsikaline ja geokeemiline vaade“. Seatud oli kolm peamist eesmärki: esiteks määratleda Eesti maakoore arhitektuur ja litosfääri segmenteerumine peamiste geofüüsikaliste katkestuste alusel; teiseks hinnata, kas Alutaguse tsoon kujutab endast Lõuna-Svekofennia süsteemi jätku või eraldiseisvat tektoonilist üksust; ning kolmandaks selgitada, kuidas Svekofennia struktuurid kontrollisid Märjamaa–Kloostri rapakivi granitoidide paigutust, geomeetriat ja geokeemilist arengut Paldiski–Pihkva deformatsioonivööndi lähedal. 

Loe kõiki doktoritöid TalTechi digikogus.

Tutvu ka TalTechis 2025. aasta detsembris kaitstud doktoritöödega.