Raamatukogu kohta

Erasmus+ programmi poolt aastateks 2022–2024 rahastatud projekti LibOCS: University libraries strengthening the academia-society connection through citizen science in the Baltics eesmärgiks on Baltimaade teadusraamatukogude töötajate teadmisbaasi suurendamine, et läbi selle kasvatada avatud- ja kodanikuteaduse alaseid teadmisi ning edendada koostööd akadeemilise kogukonna ja ühiskonna vahel.

Projektis osalevad ülikoolide raamatukogud Eestist, Lätist ja Leedust. Tehnikaülikooli raamatukogu osaleb projektis kui üks Eesti teadusraamatukogu esindaja Tartu Ülikooli raamatukogu kõrval.

Täpsemalt saab LibOCSi kohta lugeda projekti veebilehelt https://www.libocs.ut.ee/

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu osaleb järgmiste organisatsioonide töös:

ERÜ - Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
ELNET - Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium
BALTECH - University Consortium in Science and Technology
Biblioteca Baltica - an association for all libraries with collections and programs of relevance for the heritage of the Baltic Sea Region
IATUL - International Association of University Libraries
UNICA - Network of Universities from the Capitals of Europe
LIBER - Association of European Research Libraries

Raamatukogu uue hoone avamine 11. novembril 2009 (video)

Projekt "Ajupuu"

- Arhitektid: Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk

- Sisearhitektid: Hannelore Kääramees ja Kristi Lents

- Projekteerimist juhtis Margus Jaago (Bucoma OÜ)

- Ehitaja: AS Oma Ehitaja. Projektijuht: Erik Lillepalu; objektijuht: Jaanus Erm

- Rahastamine: EL struktuurifondide ja TalTechi vahendid

- Hoone maksumus: 210 miljonit krooni (13,42 milj eurot)

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguhoone Akadeemia tee ja Ehitajate tee nurgal, ülikoolilinnaku südames on teadaolevalt esimene raamatukogu maailmas, mille seinad on kaetud ilmastikukindla võrkstruktuurse komposiitkangaga. Prantsusmaal toodetud kangale (Ferrari Stamisol) aastaringe moodustav puusüümuster on trükitud Eestis (Metroprint). Sama kangas ümbritseb ka individuaal- ja rühmatööruumide seinu raamatukogu sees. Oma ainulaadse välisilme ja imelise välisvalgustuse tõttu on uut raamatukogu hakatud kutsuma ülikoolilinnaku pärliks.

Hoone kontseptsioon tuleneb arhitektide sõnul puust: “ Raamatukogu ise on kui suur puu, mille tüveks on kommunikatsioonid – trepid, liftid, oksteks eri valdkonnad (korrused). Selle puu juurteks on maa-alused hoidlad. Raamat, paber ise tuleneb ka puust, lisame sinna ajuragina, mis kaasneb raamatute läbitöötamisega inimeste poolt ja saamegi "ajupuu” (konkursi võidutöö idee).

Raamatukoguhoones on viis maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Lugejatele on avatud hoone 2.–5. korrus. 1. korrusel asuvad ülikooli tervisetehnoloogiate instituut, muuseum ja kohvik, köitekoda ning raamatute tagastusautomaat. 2018. aastal lisandus 1. korrusele 24/7 avatud õpituba. Maa-alusel korrusel paiknevad raamatukogu hoidlad ja väike parkla.

Raamatukoguhoone on 2. korruse galeriide kaudu ühendatud ühelt poolt inseneri- ning teiselt poolt majandusteaduskonna hoonega. 2. korruselt on ka lugejate sissepääs raamatukogusse.

Per libros ad scientiam / Raamatute kaudu teadmiste poole

Raamatukogus on kaasaegsed õppimisvõimalused, avariiulite mahutavus on 300 000 teavikut. Teavikute paigutus korrustel on temaatiline. 2. korrus on sotsiaal- ja majandusteaduste korrus. 3. korrus on pühendatud loodus- ja reaalteadustele, siin asub ka õpikute kogu. 4. korrus on tehnika- ja inseneriteaduste korrus ja 5. korrus on humanitaarteaduste päralt.

Igal korrusel on infokioskid, mis võimaldavad lugejail kindlaks teha nii korruse kui riiuli numbri, kus otsitav teavik või ainevaldkond asub. Erinevaid töökohti jagub 500-le külastajale. Kogu hoonet katab WiFi leviala.

Raamatukogus on 26 individuaal- ja 6 rühmatööruumi, mida on võimalik lugejail endil veebipõhiselt reserveerida. Aktiivselt kasutatakse iseteeninduslikke skannereid ja printer/ koopiamasinaid, laenutus- ja tagastusautomaate. Olemas on seadmed vaegnägijatele. Igal korrusel on võimalik kasutada telefonikabiine.

Tipud tulevad Tallinna Tehnikaülikoolist – tee tippu viib läbi Tallinna Tehnikaülikooli uue raamatukogu!

Teksti koostas Taimi Nurmiste

Kronoloogia

2006, 21. veebruar
TTÜ nõukogu otsus: korraldada uue raamatukogu arhitektuurse ideelahenduse riigihange
2006, 4. mai
Konkursi väljakuulutamine
2006, 21. juuli
Komisjon tunnistas võitjaks töö märgusõnaga AJUPUU”
2006 oktoober – 2007 oktoober
Projekteerimine
2007, oktoober
Ehitaja riigihanke väljakuulutamine
2008 veebruar – 2009 juuni
Hoone ehitamine
2009, 15. juuni
Uue hoone TTÜ Raamatukogule üleandmine
2009, 7. september
Uue raamatukogu lugejatele avamine
2009, 11. november
Uue hoone pidulik avamine Vabariigi Presidendi, kultuuriministri, TTÜ rektori jt väärikate külaliste osavõtul TTÜ Raamatukogu 90. aastapäeva tähistamise ürituste raames
2010, 11. veebruar
Vabariigi valitsus määras raamatukogu arhitektidele riigi kultuuripreemia TTÜ raamatukogu hoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest

Valik artikleid TalTechi raamatukogu kohta, koostas Mirjam Piik

1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu (Pikk 20)
1932 - koliti Koplisse (Vene-Balti 16, praegu Kopli 101)
1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks
1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu
1955 - koliti tagasi vanalinna (Lai 5)
1941, 1944-1989 - kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime
1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist
1961 - alustati regulaarseid bibliograafiaõppusi üliõpilastele
1967 - raamatukogu hakkas saama eestikeelse kirjanduse sundeksemplari
1968 - alustati koopiate valmistamist lugejatele; valmis esimene metoodikavahend lugejaile
1972 - 28. aprillil avati raamatukogu uus hoone Mustamäel (Ehitajate tee 5), kuhu viidi üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond ning loodi 150 kohaga lugemissaal
1975 - alustati õppejõudude ja teadlaste isikunimestike koostamist
1977 - alustati raamatufondi koostis- ja kasutusandmete töötlemist elektronarvutil
1980 - 1991 - osales raamatukogu eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisel
1983 – korraldati esimene teaduskonverents “Fondide kujundamine ja propaganda”
1986 – TPI 50. aastapäeva tähistamiseks korraldati teaduskonverents “Õppe- ja teadustöö raamatukogulik-bibliograafiline ja infoteenindamine”
1989 - alustati Eesti tehnikabibliograafia koostamist
- raamatukogu 70. aastapäeva tähistamiseks korraldati vabariiklik teaduskonverents "Raamatukogude osa tehnikahariduse ja tehnikauuringute arengus Eestis"
1990 - raamatukogu astus Rahvusvahelise Tehnikaülikoolide Raamatukogude Assotsiatsiooni (IATUL) liikmeks
1991 - algas andmebaaside loomine personaalarvutil
1992 - seoses Eesti Tehnikaraamatukogu reorganiseerimisega ühendati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad
- raamatukogule anti EV Valitsuse otsusega Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus
1994 - seoses raamatukogu Lai t. 5 asuva hoone tagastamisega õigusjärgsele omanikule kolis raamatukogu Mustamäele ülikooli ühiselamutesse Akadeemia tee 5 ja 7, vanem kirjandus viidi Eesti Hoiuraamatukogu hoidlatesse Lasnamäele
- loodi Interneti püsiühendus raamatukogu peahoones Ehitajate tee 5
- raamatukogu 75. aastapäeva tähistamiseks korraldati rahvusvaheline teaduskonverents “The Integration of European Technological Libraries”
- 31. detsembril lahkus raamatukogu direktori ametikohalt Konrad Kikas (juhatas raamatukogu 1961. aastast alates)
1995 - raamatukogu uueks direktoriks valiti Meelis Ideon
- EV Kultuuri- ja Haridusministri määrusega sai TTÜR teadusliku keskraamatukogu staatuse
- alustati TTÜ õppejõudude ja teadurite publikatsioonidest aastaülevaatenäituste tegemist
1996 - paigaldati 3M firmalt ostetud elektrooniline raamatukaitse süsteem
- loodi esimene raamatukogu WWW kodulehekülg
1997 - ELNET Konsortsiumi kaudu osteti Eesti 7 suuremale teadusraamatukogule, sh. TTÜR-le ühtne raamatukogutarkvara INNOPAC (USA)
- raamatukogu väljaanded hakkasid ilmuma üldpealkirja all “Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Töid”
1998 – 1999 - raamatukogu töötajad osalesid infotarbija koolitaja koolitamiseks mõeldud Euroopa Liidu kaugkoolitusprojektis DEDICATE, millele järgnes 2000. aastast meie erialainfootsingu kursuste läbiviimine TTÜ magistrantidele
1999 - 18. jaanuaril asus raamatukogu direktori ametikohale Jüri Järs
- raamatukogu 80. aastapäeva tähistamiseks korraldati teaduskonverents "Muutuv ülikooliraamatukogu"
- võeti kasutusele ELNET Konsortsiumi liikmesraamatukogude ühine infosüsteem INNOPAC. Lõpetati kaartide lisamine kaartkataloogidesse ja alustati raamatute kirjete sisestamist elektronkataloogi ESTER
- alustati virtuaalraamatukogu projektiga
- alustati elektroonilise infootsingu koolitust raamatukogu veebilehe vahendusel
- osteti ligipääs esimestele täistekst e-ajakirjadele
2000 - esmakordselt korraldati bibliograafiakursuseid veebipõhise kaugkoolitusena
2002 - EV Valitsus nimetas 6 avalik-õiguslike ülikoolide raamatukogu, sh TTÜ raamatukogu viieks aastaks teadusraamatukoguks
- raamatukogu astus Läänemeremaade raamatukogude ühenduse “Bibliotheca Baltica” liikmeks
- raamatukogu hakkas osalema 7 Baltimere regiooni tehnikaülikooli poolt loodud BALTECH-Konsortsiumi raamatukogude koostöögrupi töös
- raamatukogu hakkas osalema Euroopa pealinnade ülikoolide võrgustiku UNICA Scholarly Communication raamatukoguseminaride töös
- alguse said ülikoolide raamatukogude ainespetsialistide seminarid/suvekoolid
- raamatukogus loodi esimene isikuarhiiv – TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv
2003 - raamatukogu läks üle elektroonilisele laenutussüsteemile
- esmakordselt osteti juurdepääs e-raamatute andmebaasidele, mis võimaldas teha kättesaadavaks mitu tuhat monograafiat ja teatmeteost
2004 - raamatukogu kujundati TTÜ tugistruktuuriüksusest ümber TTÜ teadus- ja arendusasutuseks ning kanti Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendusasutuste registrisse
- raamatukogu 85. aastapäeva tähistati teaduskonverentsiga “Ülikooliraamatukogu täna”
2005 - alustati TTÜ digitaalraamatukogu projektiga
- koostöös teiste Eesti raamatukogudega alustasime Eesti raamatukogunduse biograafilise andmebaasi ERBA koostamist
2006 - raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkursil tunnistati parimaks võistlustöö märgusõnaga “Ajupuu”, mille autoriteks olid arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak. Võitjatega sõlmis ülikool lepingu hoone projekteerimiseks
- esmakordselt valiti raamatukogu Aasta kolleeg
2008 - alustati raamatukogu infokioski tarkvara loomist. Esimese moodulina valmis avakogu teavikute topograafiline otsisüsteem “Avakogu juht”
2009 - juunis valmis raamatukogu uus hoone Akadeemia tee ja Ehitajate tee nurgal. Hoone ehitas AS Oma Ehitaja. Lugejaid hakati uues hoones teenindama 7. septembril. Pidulik avamine ja raamatukogu 90. aastapäeva tähistamine konverentsiga “Ülikooli raamatukogu teadmistepõhises ühiskonnas” toimus 11. novembril
- raamatukoguga ühendati International University Audentes’e (IUA) raamatukogu
- Ülikooli rektoraadi otsusega toodi TTÜ muuseum omaette struktuuriüksusena raamatukogu koosseisu, taaskäivitamise päevaks sai 20. juuli
- Ülikooli nõukogu otsusega toodi TTÜ haldustugistruktuuriüksus TTÜ Kirjastus raamatukogu koosseisu omaette struktuuriüksusena
- raamatukogu uue hoone valmimisest tehti videofilm “Per Libros ad scientiam: TTÜ Raamatukogu 90” (režissöör Georg Jegorov)
2010 - loodi õppevideod laenutus- ja tagastusautomaatide kasutamisest ning interaktiivne õpiobjekt e-kataloogi ESTER kasutamise kohta
- alustati erialainfootsingu kursuste ettevalmistamist e-õpikeskkonnas Moodle
- loodi TTÜ esimese rektori professor Paul Kogermanni kogu
- koostöös TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonnaga korraldati BALTECH võrgustiku raamatukogudele seminar “E-resources and e-services in practice”
- TTÜ Raamatukogu hoone arhitektid said hoone arhitektuurse lahenduse ja sisekujunduse eest riigi kultuuripreemia
- Jüri Järsile anti Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia
2011 - Valmis neljaosalise bibliograafia „Eesti tehnikaartiklid 1918-1944“ viimane osa aastate 1941-1944 kohta koos kogu väljaannet hõlmavate registritega
- Keemiaalane erialainfokursus toimus esmakordselt e-õppe Moodle keskkonnas
- Koostöös Filmiklubiga Tipikas TV valmis film „Kuidas käituda raamatukogus“
- Jüri Järsile omistati Valgetähe IV klassi teenetemärk raamatukogunduse arendamise eest
2012 - Raamatukogu sai SA Archimedes Primus programmi raames esimesed vaegnägijatele mõeldud seadmed : lugemisteleri ja audioväljundiga skaneerimisseadmed
- Esmakordselt võttis raamatukogu osa Erasmus Staff Training Week’i korraldamisest TTÜ-s
2013 - Raamatukogu võttis kasutusele e‑raamatute laenutusplatvormi EBL (Ebook Library), mis sisaldab üle 365 000 ingliskeelse e‑raamatu maailma juhtivatelt teaduskirjastustelt
- Valmis bibliograafia „Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud väitekirjad 1936–2000“
2014 - Alustati TTÜ diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööde sisestamist Digikogusse
- Kursust „Keemiainformaatika“ tunnustati Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) poolt korraldatud ülevabariigilisel konkursil e‑kursuse kvaliteedimärgiga
- 1. juulist eraldus muuseum iseseisvaks TTÜ asutuseks
2015 - TTÜ asutas koos teiste ülikoolidega DataCite Eesti Konsortsiumi. TTÜ volitatud esindajaks konsortsiumis on raamatukogu
- Alustati lõputööde köitmisel kompleksteenuste pakkumisega: PDF faili printimine + köitmine
2016 - Raamatukogu e-ressursse koondav portaal Primo avati kasutajatele
- Raamatukogu osales rahvusvahelises teenuste kvaliteedi uuringus LibQUAL+
2017 - TTÜ-s toimuva struktuurireformiga muudeti raamatukogu kui TTÜ teadus- ja arendusasutus al. 01.01.2017 tagasi TTÜ haldus- tugistruktuuriüksuseks. TTÜ muuseum toodi tagasi raamatukogu koosseisu
2018 - Tehnikaülikooli liikmeskonnale avati 24/7 õpituba/ööraamatukogu
2019 - Raamatukogu direktori ametikohalt lahkus Jüri Järs, raamatukogu direktorina asus ametisse Tõnis Liibek
2020 - Raamatukogu võttis kasutusele RFID-tehnoloogial põhineva raamatukaitse süsteemi, mis muutis raamatute töötlemist, laenutamist ja tagastamist

Teksti koostas Signe Ringo

Siia on kokku kogutud raamatukogu 100. aastapäeva sündmused ja tegemised.

23. oktoobril 2019 avasime raamatukogu ajajoone, millele oleme kogunud olulisemaid sündmusi oma 100-aastasest väärikast ajaloost. Siin on palju avamisi, kolimisi, ümberkorraldusi ja ka uusi lahendusi, mis on osaliselt kasutusel tänapäevalgi. Ajajoone koostas Maris Nool koostöös Signe Ringo ja Gerda Koidlaga. Rända ajas tagasi ja vaata ise järele!

https://taltechraamatukogu.wixsite.com/rmtk100

NÄITUSED

Näitusel “Meie lugemisvara 100 aastat tagasi” raamatukogu 2. korruse lugemisalas olid õpikuid, mis olid kasutusel meie ülikooli algaastatel, aga ka 19.-20. sajandi ilukirjandust, ajakirju ja ajalehti. Vanim raamat näitusel oli 1867. aastal H. Laakmanni trükikojas ilmunud õpik J. G. Schwartz. „Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“, mille oli „Tallinna keelde“ tõlkinud C. G. Reinthal. Näitusel on ka Friedrich Autenheimeri 1910. aastal ilmunud õpik "Elementarbuch der Differential- und Integralrechnung ...", mis inventariraamatu andmetel „muretseti“ raamatukogusse 17. detsembril 1919 ja on teadaolevalt ainuke, mis on Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus olnud 100 aastat.

Näitus “Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu 100“ raamatukogu klaasgaleriis andis ülevaate raamatukogu kujunemisloost ja tähtsamatest sündmustest, raamatukogus töötanud inimestest ja hoonetest, kus raamatukogu on paiknenud. Väljapanekus olid olulisemaid publikatsioone ja arhiividokumente, huvitavaid väljavõtteid perioodikast, rikkalikult fotomaterjali.

Raamatukogu inventariraamatusse on kõige varasem sissekanne tehtud 11. detsembril 1919 raamatu kohta „Морские паровые машины : описательный курс паровых машин Морского Инженерного Училища Императора Николая I с приложением атласа чертежей“. Вып.1-3. Raamat on välja antud Peterburis 1902–1904. Raamatu koostaja on Tallinnas sündinud eestlane professor tehnikadoktor Voldemar Madisov. Sellest sissekandest algab meie raamatukogu ajalugu.

PUBLIKATSIOONID

Ajalootrükis „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919–2019“ võtab kokku raamatukogu olulisemad arengud sõnas ja pildis. Lisaks lühiülevaatele raamatukogu 100-aastasest tegevusperioodist on raamatus esitatud sündmuste kronoloogia ning eluloolised lühiandmed juhatajate ja direktorite kohta.

Väljaanne „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ajaraamat 2015–2019“ on neljas raamatukogu ajaraamatute sarjas. Selle ajaraamatu ilmumisega saab dokumenteeritud raamatukogu sajandipikkune ajalugu. Sarja kuulub veel kolm väljaannet – ajaraamatud 1919–1989, 1989–2004 ja 2005–2014. Nendest raamatutest leiab ülevaate antud perioodi raamatukogu tegevusest, tähtsamate sündmuste kroonika, arvandmed, töötajate nimestikud ja töötajate publikatsioonide bibliograafia.

Artiklid “Mente et Manus”

Tuuliki Tõiste. “100-aastane raamatukogu pakub kaasaegseid teenuseid”. 2019, 1. Loe artiklit

Taimi Nurmiste. “100-aastane raamatukogu on e-raamatukogu”. 2019, 3. Loe artiklit

Artikkel Vikipeedias

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu. Loe artiklit

11. detsembril 2019 toimus rahvusvaheline ettekandepäev "Teadusraamatukogude uued väljakutsed ja võimalused".

Raamatukogu