Fosforiidi ja sellega seotud ressursside, eriti haruldaste muldmetallide, kasutamine oleks Eesti jaoks tõenäoliselt suur majanduslik võimalus, kuid sellega kaasnevad ka teatud riskid. Kasvava nõudluse ja suure tarneriski tõttu on mõlemad maavarad kriitilise tähtsusega toorained ning Eestis on käimas uuringud, et teha kindlaks, kas ja kuidas on nende ressursside kaevandamine ja töötlemine tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv. Kui uuringud viitavad arenduse jätkamise otstarbekusele, on ülimalt oluline järgnevates uuringutes adresseerida nende ressursside võimalikku kasutamist maksimaalselt jätkusuutlikul viisil, st tuvastada riskid kolmes dimensioonis – keskkond (E), sotsiaal (S) ja valitsemine (G). 
Käesoleva doktoritöö eesmärk on hinnata, kas ESG riskihindamise mudel suudab tuvastada olulisi riske, mis on seotud fosforiidi ja sellega seotud ressursside potentsiaalse kasutamisega. ESG riskide kaardistamine on vajalik, sest annab riigile kui arendusraamistiku loojale aluse planeerimaks sihipäraseid meetmeid oluliste riskide juhtimiseks enne võimalikku suuremahulist arendust. Lähtuvalt töö eesmärgist käsitleti doktoritöös uurimisküsimusi nagu ESG riskide hindamise mudeli rakendatavus riikide võrdlemisel ning fosforiidi ja sellega seotud ressursside kasutamist mõjutavate oluliste ESG riskide kindlakstegemine Eestis. 
Üldistatud uuringutulemused näitavad muret seoses võimalike negatiivsete mõjudega keskkonnale ja kohalikule kogukonnale. Ühiskondlik aktsepteerimine (SLO) kavandatud tegevuste lubamisel on praegu madal. Siiski on ootus, et õiglast ja maksimaalset kasu tagava mehhanismi loomisega (kohaliku kasu instrument) hüvitatakse mõjud mõjutatud osapooltele õiglaselt. Uue tööstuse tulek elavdab ka kohalikku majandust töökohtade loomise ning kohalike teenuste ja toodete tarbimise kaudu. Sellel on tõenäoliselt SLO-le positiivne mõju. Seda ei saa aga teha keskkonna arvelt, mida näitab keskkonnariskide suur tähtsus. Enamiku huvirühmade jaoks ilmneb tegevuse tasuvuse tähtsus alles siis, kui keskkonnariskid on maandatud ja kohalikud elanikud on seatud esikohale. Edasiste arendustegevuste kavandamisel, on vajalik selge ja läbimõeldud tegevuskava, milles on täpsustatud keskkonnamõju suurus, meetmed ja tegevuse tasuvus. 
ESG riskihindamise mudeli rakendamine, mis tuvastas olulised riskid, on uudne lähenemisviis fosforiidi ja kaasnevate ressursside võimaliku kasutuselevõtu kavandamisel. Doktoritöö tulemused võivad aidata poliitikakujundajatel kavandada jätkusuutlikke ja tasakaalustatud raamistikke ning tegevusi, kus keskkonnariskid ja sotsiaalsed pinged on maandatud ning kasumlikkus tagatud.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: vanemteadur Rutt Hints (TalTech) ning professor Michael Hitch (Queen´si Ülikool, Kanada)

Oponendid:

• teadur Pamela Lesser (Lapimaa Ülikool, Soome)
• professor Jaanus Terasmaa (Tallinna Ülikool, Eesti)