Geenid moodustavad märkimisväärselt väikese osa kogu meie DNA-st – umbes 2% meie genoomist vastutab valkude tootmise eest. Ülegenoomilised uuringud näitavad, et ligikaudu 90% haigus-seoselistest ühe nukleotiidi muutustest leidub just mittekodeerivas genoomis. Enhanseralad, mittekodeeriva DNA elemendid, kontrollivad geenide aktiveerimist vastavalt rakutüübile, arengufaasile ja stiimulile. Hinnanguliselt on genoomis sadu tuhandeid enhanseralasid, kuid seni on enamiku enhanserite sihtmärkgeenid, ja ka vastupidiselt, teadmata. See kehtib ka käesoleva töö keskmes oleva geeni, aju-päritolu neurotroofse teguri (Bdnf), kohta. BDNF on neurotrofiinide perekonda kuuluv valk, mis mängib olulist rolli arenevas ja täiskasvanud närvisüsteemis, aidates kaasa neuronite ellujäämisele, diferentseerumisele ja sünaptilisele plastilisusele.
Seni on vähesed uuringud keskendunud Bdnf geeni enhanseralade kirjeldamisele. Seda on aga äärmiselt oluline uurida, sest enhanserid vastutavad geenide ajalis-ruumilise ekspressiooni eest ning on üha enam seostatud haigustega. Lisaks näitavad meie ja teiste laborite uuringud, et Bdnf geeni stiimul-sõltuvat ekspressiooni reguleerivad potentsiaalselt mitmed veel kirjeldamata enhaseralad. Seeläbi oli käesoleva doktoritöö eesmärk leida ja kirjeldada enhanseralad, mis osalevad Bdnf geeni stiimul-sõltuvas ekspressioonis nii neuronaalsetes kui ka mitte-neuronaalsetes rakkudes. 
Doktoritöö tulemused selgitavad nii Bdnf geeni reguleerimist kui ka pakuvad väärtuslikke teadmisi BDNF-ga seotud terapeutiliste rakenduste arendamiseks.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: täisprofessor tenuuris Tõnis Timmusk ning teadur Jürgen Tuvikene (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• lektor Emily Brookes (Southamptoni Ülikool, Suurbritannia)
• teadur Uku Haljasorg (Tartu Ülikool, Eesti)