Loodusvarade seisundi halvenemine on endiselt kriitiline ülemaailmne probleem, kusjuures toidusüsteem annab olulise panuse keskkonnakoormusesse. Toidusüsteem vastutab kuni 30% inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste, 32% globaalse maismaa hapestumise, 78% eutrofeerumise eest ning tarbib ligi 70% mageveevarudest, hõivates samal ajal enam kui kolmandiku kogu potentsiaalselt haritavast maast. Samal ajal mängivad toitumisharjumused olulist rolli mittenakkuslike haiguste globaalses koormuses, mis on tingitud punase ja töödeldud liha ning piimatoodete liigsest ning taimse toidu ebapiisavast tarbimisest. Seega pakub üleminek jätkusuutlikule toitumisele kahekordset võimalust: vähendada keskkonnamõju ja parandada rahvastiku tervist.
Kirjeldatud muutusi piirab aga toitumismuutuste kultuurilise vastuvõetavuse barjäär. Kultuuriline vastuvõetavus, mida mõistetakse traditsioonilistest, valdavatest toitumisharjumustest kõrvalekaldumise minimeerimise probleemina, võib sageli olla vastuolus keskkonnaeesmärkidega. Paljud toiduained, millel on teatud kontekstis väike keskkonnajalajälg, võivad teiste hindamistingimuste kasutamise puhul olla suure negatiivse keskkonnamõjuga, mistõttu on keeruline kujundada universaalselt jätkusuutlikke toitumisharjumusi. 
Käesolev uuring käsitleb vajalikke kompromisse, kasutades terviklikku ja andmepõhist lähenemisviisi, et tasakaalustada toitumisüleminekute jätkusuutlikkust ja vastuvõetavust.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: emeriitprofessor Raivo Vilu (TalTech) ning teadur Olga Gavrilova (AS TFTAK)

Oponendid:

• teadur Mika Jalava (Aalto Ülikool, Soome)
• vanemteadur Ellen Trolle (Taani Tehnikaülikool, Taani)