Regulatiivne keerukus ei ole kaasaegse jätkusuutlikkuse juhtimise kõrvalnäht, see on selle keskne probleem. Kui õigusraamistikud on raskesti ligipääsetavad, on organisatsioonidel raske nõuetele vastata ja sidusrühmadel raske osaleda. Käesolev doktoritöö väidab, et neil ebaõnnestumistel on ühine põhjus ja neil on ühine lahendus: õigusdisain, inimkeskse disaini põhimõtete rakendamine õiguse valdkonnas, käsitleb mõlemat samaaegselt, muutes õiguslikud kohustused millekski, mida inimesed suudavad tegelikult mõista ja mille alusel tegutseda. Töö keskne uurimisküsimus on: kuidas käsitleb õigusdisain regulatiivset keerukust ja võimaldab sisukat sidusrühmade kaasamist ettevõtete jätkusuutlikkuse juhtimises? 
Doktoritöö annab kolm panust. Teoreetiliselt positsioneerib see õigusdisaini ümber juhtimismehhanismina, mis operatsionaliseerib sisukat sidusrühmade kaasamist, ühendades õigusteaduse, ärijuhtimise ning äritegevuse ja inimõiguste valdkonnad. Praktiliselt varustab see organisatsioone ja poliitikakujundajaid raamistike ja vahenditega õigusdisaini integreerimiseks ESG-vastavusse, inimõiguste hoolsuskohustusse ja tehisintellekti juhtimisse. Empiiriliselt pakub see mõjupõhist sidusrühmade kaasamise mudelite tüpoloogiat tehnoloogiasektoris. Koos kinnitavad need töö keskset väidet: keerukus ei ole paratamatus ning õigusdisain on see tegevuskiht regulatiivse kohustuse ja tegeliku osalemise vahel, mis on ettevõtete jätkusuutlikkuse juhtimises seni puudunud.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: kaasprofessor tenuuris Mari-Klara Stein ja vanemteadur Archil Chochia (TalTech) ning professor Helena Haapio (Vaasa Ülikool)

Oponendid:

• professor Robert Bird (Connecticuti Ülikool, USA)
• professor Izabela Schiffauer (Adam Mickiewiczi Ülikool, Poola)