Autonoomsete ehk isejuhtivate sõidukite tehnoloogia edusammud on tekitanud suurt nõudlust ilma juhita transpordi järele lootuses saavutada paremat tõhusust, suuremat liiklusohutust ja energiasäästu. Samas sõiduki juhi puudumine seab olulise väljakutse sõiduki madala taseme küberfüüsikalistele süsteemidele nende keerukuse tõusu tõttu. Kui tavasõidukil saab juht vibratsiooni, heli ja sõiduki poolt kuvatavat visuaalset infot kasutades aimu selle tehnilisest seisukorrast siis isejuhtival sõidukil ei pruugi juhti olla sõidukis või asub juht eemal. See tähendab, et kõik probleemid tuleb tuvastada sensoorika ja erinevatelt süsteemidelt pärineva tagasiside abil.
Käesolev väitekiri uurib autonoomsete sõidukite madala taseme küberfüüsikalisi juhtsüsteeme ja nende arendamise erinevaid aspekte. Juhtsüsteemide arendamise erinevad
aspektid võivad olla nende moodulite väljatöötamine, valmis moodulite valideerimine, simuleerimine ja nendele riskianalüüsi tegemine. Need etapid peaks lähtuma standarditest, seadusandlusest ja väljakujunenud tavadest.
Käesolev uuring annab põhjaliku ülevaate arendatud teaduslikest metoodikatest, mis annavad olulise panuse käimasolevatesse jõupingutustesse täiustada isejuhtivate sõidukite madala taseme riist- ja tarkvarakomponentide praktilist disaini, valideerimist ja verifitseerimist. See tagab, et arendatud raamistik ühildub ja suudab toime tulla erinevate autonoomsete sõidukite ja autonoomsete robotite platvormide keerukusega, andes panuse ohutu ja usaldusväärse autonoomse transpordisüsteemi realiseerimisse.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: kaasprofessor tenuuris Raivo Sell ja täisprofessor tenuuris Kristo Karjust (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• Dr. Ernő Horváth (Györi Ülikool, Ungari)
• professor Simona Ramanauskaite (Gediminase-nimeline Vilniuse Tehnikaülikool, Leedu)