Globaalse toidusüsteemi ees seisavad suured väljakutsed seoses kestlikkuse, kliimamuutustega kohanemise ja ringmajanduse eesmärkidega. Sellises olukorras pakub madala troofilise taseme vesiviljelus (LTA) olulisi võimalusi, võimaldades toota biomassi keskkonnasõbralikult ja ressursitõhusalt. Läänemere piirkonnas on LTA rakendamine seni jäänud tagasihoidlikuks, seda peamiselt bioloogiliste ja majanduslike takistuste tõttu. Meie rannikumeres elavad söödavad rannakarbid (Mytilus edulis/trossulus) on väiksemad ja õhema kestaga kui sama liigi soolasemas vees kasvatatavad liigikaaslased, mistõttu on nende väärindamine toidu- ja söödaturul olnud seni piiratud.
Käesolev doktoritöö keskendub vajadusele arendada välja sobivad töötlusviisid Läänemere karbibiomassi väärindamiseks, et muuta karbikasvatus mitte ainult keskkonnateenuseid pakkuvaks, vaid ka majanduslikult elujõuliseks tegevuseks. Uurimistöö uudsus seisneb kogu organismi hõlmava töötlusmudeli arendamises, tööstustehnoloogiate kohandamises väikese ja hapra biomassiga ning ringmajanduse põhimõtete sidumises piirkondlike vesiviljelusstrateegiatega.
Töö tulemuste põhjal võib järeldada, et kogu organismi hõlmav ja jäätmevaba töötlus on Läänemere rannakarpide puhul tehniliselt teostatav, toiteväärtuslik ning skaleeritav. See lähenemine toetab piirkondlikku ringbioökonoomiat ning loob võimaluse ühendada keskkonnateenused ja majanduslik tulu. Doktoritöö loob aluse uutele toidutoodetele, funktsionaalsetele koostisosadele ja ärimudelitele, mis väärtustavad seni alakasutatud kohalikku merebiomassi. Töö tulemused pakuvad teaduspõhist tuge poliitikakujundajatele, tööstusele ja teadlastele ning annavad praktilise aluse kestliku LTA sektori arendamiseks Läänemeres ja mujal.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: professor Jonne Kotta ning vanemlektor Kristel Vene (TalTech)

Oponendid:

• vanemteadur Aleksandar Vidakovic (Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool, Rootsi)
• kaasprofessor Tiina Paalme (Tartu Ülikool, Eesti)