Käesolev doktoritöö uurib inimese ovulatsioonieelse munasarjafolliikuli molekulaarset keskkonda, keskendudes rakuväliste vesiikulite (EV) poolt vahendatud rakkudevahelisele suhtlusele, munasarjade stimulatsiooni tulemuslikkust määravatele teguritele ning DEHP-iga kokkupuute mõjule. Antud töö ühendab kunstliku viljastamise ravi läbivatelt naistelt kogutud follikulaarvedelike proovide ja nendes sisalduvate EV-de lühikeste RNA-de analüüsi funktsionaalsete katsetega granuloosarakkudes, st somaatilistes rakkudes, mis toetavad munaraku arengut, eesmärgiga iseloomustada folliikuli mikrokeskkonnas toimuvaid regulatoorseid protsesse. 
Kokkuvõttes süvendab käesolev doktoritöö arusaama ovulatsioonieelses folliikulis toimuvatest molekulaarsetest mehhanismidest, mille kaudu rakkudevaheline suhtlus ja kokkupuude keskkonnakemikaalidega võivad mõjutada munasarjade vastust gonadotropiinidega stimuleerimisele. Munasarjade stimulatsiooni tulemuslikkusega seotud RNA profiilide tuvastamine võib tulevikus avada võimalusi stimulatsioonivastuse paremaks ennustamiseks. Saadud tulemused rõhutavad ühtlasi keskkonnakemikaalide reprodutiivtoksilisuse hindamise olulisust enne nende laialdasemat kasutuselevõttu. Käesolev töö loob aluse viljatusravi strateegiate edasiseks optimeerimiseks, sealhulgas munasarjade stimulatsiooni personaliseerimiseks tulevikus.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: kaasprofessor tenuuris Agne Velthut-Meikas (TalTech) ning Dr. Paolo Guazzi (HansaBioMed Life Sciences)

Oponendid:

• professor Susana Chuva de Sousa Lopes (Leideni Ülikool, Holland)
• kaasprofessor Taavi Lehto (Tartu Ülikool, Eesti)