Käesolev töö käsitleb energiavaiade projekteerimise, dimensioneerimise ja modelleerimisega seotud väljakutseid adresseerides valideeritud meetodite puudumist nende kasutamiseks kütte- ja jahutuslahendusena liginullenergiahoonetes. Energiavaiad täidavad nii kande- kui ka maasoojusvaheti funktsiooni, mis teeb neist hästi sobiva lahenduse maasoojuspumpadega kasutamiseks. Siiski on nende projekteerimisel sageli tuginenud eeldustele, mis pärinevad puuraugu soojusvahetitest, mis erinevad energiavaiadest oluliselt nii geomeetria, soojuslevi ääretingimuste kui ka paigutuse poolest, kuna energiavaiade asukohad määratakse hoone vundamendiplaani järgi.
Uurimistöö eesmärk oli välja töötada ja valideerida modelleerimismeetod hoajalise soojussalvestusega energiavaiade jõudluse hindamiseks, ühendades selle detailse kogu hoone simulatsioonimudeliga parameetrilise analüüsi läbiviimiseks. Uurimismetoodika koosnes süstemaatilise kirjanduse ülevaatest, mudeli arendamisest, valideerimisest ning modelleerimismeetodi jõudluse demonstreerimisest, kasutades tegeliku hoone järgi kalibreeritud mudelit ja Soomes asuva liginullenergiahoone mõõtmisandmeid energiakasutuse analüüsimiseks. Parameetriline analüüs viidi läbi, et võimaldada tabelipõhise energiavaiade dimensioonimismeetodi väljatöötamist hoone projekteerimise varases etapis, arvestades selliseid tegureid nagu soojuspumba võimsus, vaiade vahekaugus ja sügavus, pinnase tüüp ning hooajalsie soojussalvestuse olemasolu.

Doktoritöö on avaldatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: täisprofessor tenuuris Jarek Kurnitski ja abiprofessor tenuuris Ergo Pikas (TalTech) ning professor Heidi Salonen (Aalto Ülikool)

Oponendid:

• professor Alireza Afshari (Aalborgi Ülikool, Taani)
• professor Enrico Fabrizio (Torino Polütehniline Ülikool, Itaalia)

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis