Submesomastaap kirjeldab vahepealset dünaamilist režiimi kvasi-geostroofilise kahemõõtmelise voolu ja kolmemõõtmelise isotroopse turbulentsi vahel, kus protsessid vahendavad trasserite horisontaalset ja vertikaalset vahetust ning ümberjaotumist. Kuigi submesomastaapseid (SMM) protsesse on avaookeanis palju uuritud, on nende avaldumine ja tähtsus madalates, keeruka vertikaalse struktuuriga basseinides, mida mõjutab oluliselt atmosfääri mõju muutlikkus, endiselt võrdlemisi vähe uuritud. Võrreldes ookeaniga (200 m–20 km), esinevad SMM protsessid Läänemeres mõnevõrra väiksemas mõõtkavas (<10 km), tulenevalt mere suhteliselt kõrgest laiuskraadist, väikesest sügavusest ning tugevalt kihistunud struktuurist. Tugevad horisontaalsed tihedusgradiendid, mis loovad SMM-aktiivsuseks vajaliku frontaalse keskkonna, on Läänemeres tavalised suure magevee sissevoolu ja püsivate horisontaalsete soolsuskontrastide tõttu. Ranniku- ja avamerealade erinev soojenemine ja jahtumine tekitab täiendavat horisontaalset muutlikkust. Tsirkulatsiooni mõjutab oluliselt ka tuul ning kitsastes basseinides, näiteks Soome lahes, on süvaveekerke ja pealisvee sukeldumise sündmused sagedased. Need iseärasused loovad soodsad tingimused SMM protsesside arenguks, ajendades uurima, millistel tingimustel SMM-muutlikkus kujuneb. Käesoleva väitekirja keskne eesmärk on selgitada, kuidas mesomastaapne dünaamika, atmosfääri mõju ja kihistumine kujundavad SMM-muutlikkust ning kuidas SMM-protsessid panustavad trasserite ümberjaotumisse ja vahetusse.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendaja täisprofessor tenuuris Urmas Lips (TalTech)

Oponendid:

• uurija-professor Aleksi Nummelin (Soome Meteoroloogia Instituut, Soome)
• dotsent Marcel du Pleissis (Göteborgi Ülikool, Rootsi)