Viimaste kümnenditega on arvutitehnika väga kiiresti arenenud. Selle üks peamisi põhjuseid on võimekus toota üha väiksemate mõõtmetega transistore. Nii saab ehitada üha integreeritumaid ja keerukamaid kiipsüsteeme samas, kui seadmete voolutarve ja hind püsivad muutumatutena. Paraku aga muutuvad transistoride suuruse kahanedes seadmed vastuvõtlikumaks ka riketele. Üldjoontes saab rikked liigitada püsivateks ja ajutisteks. Püsivad rikked on näiteks tootmisdefektid ja sellised kahjustused, mis on tingitud transistori vananemisest ehk selle aeglasest lagunemisest mitme füüsikalise nähtuse tõttu. Ajutised rikked seevastu ei põhjusta seadmeile püsivaid kahjustusi. Üks suurim ajutiste rikete põhjus elektroonikas on kosmiline kiirgus. 
Et tagada missioonikriitiliste arvutisüsteemide usaldusväärne töö isegi rikete korral, on rikketaluvus muutunud nende süsteemide oluliseks komponendiks. Selles doktoritöös esitatakse kolme rikketaluvuse meetodit erinevat tüüpi rikete käsitlemiseks süsteemi eri osades.
Doktoritöös pakutakse välja uus, tarkvarapõhine veataluvusalgoritm, mis kindlustab arvutiprogrammide veakindluse. See lahendus aitab tagada missioonikriitilise tarkvara rikkevaba töö arvutuselementides, millele pole riistvaralisi rikketaluvusmehhanisme sisseehitatud. Seetõttu saab pakutud algoritmi kasutada paljude  eri rakenduste kaitsmiseks, ühendades rakendused lihtsa liidese abil teegiga, mis sisaldab rikketaluvuse algoritmi.

Juhendajad professor Thomas Hollstein ja professor Jaan Raik (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid:

• Prof. Dr. Fernanda Lima Kastensmidt (Rio Grande do Sul´i Föderaalne Ülikool, Brasiilia)
• Prof. Dr-Ing. Thilo Pionteck (Magdeburg´i Otto-von-Guericke Ülikool, Saksamaa)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.