Valitsused sekkuvad turgudesse, et suurendada tõhusust ja leevendada turutõrkeid. Üks märkimisväärne näide sellisest sekkumisest on hoonete renoveerimiste kiirendamine, mille eesmärk on saavutada kliima- ja energiapoliitika sihid, pakkudes muu hulgas rahalisi stiimuleid, näiteks toetusi. Kuigi need poliitikad vähendavad kinnisvaraomanike kulukoormust, võivad need kaasa tuua ka soovimatuid negatiivseid kõrvalmõjusid, mis võimendavad olemasolevaid ebavõrdsusi. Käesolev uurimus käsitleb neid tagajärgi Eesti kontekstis. 
Kontseptuaalne raamistik tugineb energia- ja ruumilise õigluse teooriatele, mis hõlmavad nii võrdsust kui ka õiglust. Uuendusliku lähenemisena käsitletakse piirkondi õigluse subjektidena, et hinnata, mil määral valitsuse sekkumised renoveerimise turule on kooskõlas regionaalarengu eesmärkidega. Uurimuse eesmärgiks on selgitada, kuidas sihtimata valitsuse sekkumised energiapoliitikas aitavad kaasa ruumilistele ebavõrdsustele ja sotsiaalsele polariseerumisele.
Uurimus käsitleb ka massrenoveerimise innovatsioonide (nt tööstuslik ja piirkonnapõhine renoveerimine) kasutuselevõtu tõkkeid. Kuigi massrenoveerimine on teoreetiliselt paljulubav, seisab see praktikas silmitsi raskustega, mis tulenevad kinnisvaraomanike vahelise koordineerimise probleemidest. Intervjuud näitavad, et ülalt-alla lähenemine, kus kohalikud omavalitsused soodustavad kollektiivset tegutsemist, võib olla tõhusam (vähemalt esilagu) kui kogukonnapõhised algatused. 

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendaja täisprofessor tenuuris Targo Kalamees (TalTech)

Oponendid:

•  vanemteadur Lukas Kranzl (Viini Tehnikaülikool, Austria)
•  professor Tiit Tammaru (Tartu Ülikool, Eesti)

Jälgi avalikku kaitsmist MS Teamsis

Meeting ID: 368 205 588 220 84
Passcode: Zv3BG3SS