Mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant Madis Moor kaitseb 9. detsembril 2026. a. algusega kell 13:00 oma doktoritööd "A Methodology for Designing Reconfigurable and Integrated Robotic Systems" ("Ümberseadistatavate ja integreeritud robotsüsteemide arenduse metoodika"). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamaja V õppehoone ruumis U05-216 (Ehitajate tee 5).
Väikesed ja keskmise suurusega tööstusettevõtted (VKE-d) tegutsevad valdavalt brownfield-keskkondades, kus töökorras, kuid jäigad pärandseadmed ei suuda sammu pidada suure varieeruvusega väikesemahulise (HMLV) tootmise nõuetega. Kogu masinapargi väljavahetamine ei ole majanduslikult ega ökoloogiliselt otstarbekas. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Madis Moori doktoritöö „Ümberseadistatavate ja integreeritud robotsüsteemide arenduse metoodika“ pakub süsteemse, teadmispõhise insenerimetoodika olemasolevate robotrakkude moderniseerimiseks Tööstus 5.0 põhimõtetele vastavateks küberfüüsilisteks tootmissüsteemideks (CPPS).
Metoodika tuum on kolmekihiline küberfüüsiline arhitektuur (füüsiline, kommunikatsiooni- ja otsustuskiht), mis ühendab vanemad seadmed ettevõtte MES- ja ERP-tasandiga avatud sidestandardite (nt OPC UA, MQTT, Modbus TCP) abil. Seadmete siseehitust muutmata kogutakse reaalajas tootmisandmeid mitteinvasiivsete anduritega (voolutangid, releed), kusjuures servaarvutuse tasandil rakendatav signaalide valideerimisloogika välistab tööstusliku müra. Kogutud andmete põhjal arvutatud töötsükli komponendid ja seadmete üldine efektiivsus (OEE) toimivad empiiriliste päästikutena: kui tekib struktuurne kitsaskoht või lisandub uus tootevariant, käivitub ümberseadistamise analüüs.
Otsustusprotsessi keskmes on lihtsustatud toote hindamismaatriks (PEM), mis seob toote kriitilised omadused (mõõtmed, kuju, jäikus) olemasoleva robotraku tehniliste piirangutega (vabadusastmed, ulatus, kandevõime). Seejärel kontrollitakse planeeritud muudatusi digitaalses kaksikus (DT) diskreetsete sündmuste simulatsiooni abil, mis võimaldab hinnata tsükliaegu ja kitsaskohti virtuaalselt enne füüsilist sekkumist ning minimeerida seisakuid.
Füüsilisel tasandil põhineb metoodika modulaarsusel: standardsetele alumiiniumprofiilidele rajatud töökohad, nutikad mitme-positsioonilised rakised kiiresti vahetatavate 3D-prinditud sisudega ning adaptiivsed haaratsid võimaldavad kiiret üleminekut uutele tooteperekondadele. Tarkvaraliselt eraldatakse roboti liikumistrajektoorid reeglipõhisest masinnägemise otsustusloogikast, kasutades visuaalset ja modulaarset programmeerimist. See tagab ISO 10218:2023 standarditele vastava ohutu inimese-roboti koostöö (HRC) ja võimaldab rutiinseid seadistusi teha tootmisoperaatoritel ilma sügava programmeerimisoskuseta.
Metoodika praktilist toimivust valideeriti tööstuslikes rakendustes – digitaalse kaksiku abil saavutati painutusroboti läbilaskevõime 23% kasv ning koostöörobotil põhineva kvaliteedikontrolli raku katsed kinnitasid modulaarse riist- ja tarkvara töökindlust. Loodud raamistikku arendatakse ja õpetatakse edasi Tallinna Tehnikakõrgkooli õppetehases, toetades VKE-de kulutõhusat ja inimkeskset digitaliseerimist.
Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus
Juhendajad: täisprofessor tenuuris Tauno Otto, vanemteadur Jüri Riives ning kaasprofessor Martinš Sarkans (TalTech)
Oponendid:
- professor Karl Kruusamäe (Tartu Ülikool, Eesti)
- professor Andrei Lobov (Norra Teadus- ja Tehnikaülikool, Norra)