Valitsused üle maailma seisavad üha enam silmitsi väga keerukate poliitikaprobleemidega, millel on erinevad juurpõhjused, mis on ettearvamatud, pidevalt muutuvad ning mida ei ole võimalik lõpuni ära lahendada. Euroopa Liidus (EL) on varjupaigapoliitika hea näide eriti komplekssest ja poliitiliselt tundlikust poliitikavaldkonnast. Varjupaigapoliitika kujundamise ja elluviimisega seotud osapooled asuvad erinevatel valitsemistasanditel ja varjupaigapoliitika ulatub üle mitmete poliitikavaldkondade. 
Varjupaigapoliitika kujundamise ja elluviimise uurimine on eriti pärast 2015. aasta Euroopa rändekriisi kerkinud esile olulise uurimisvaldkonnana. Kuigi üha enam uuritakse varjupaigapoliitika osapoolte suhteid ja valitsemiskorraldust nii riikide kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, teatakse võrdlemisi vähe, kuidas poliitilised huvid ja valitsemiskorraldus teineteist mõjutavad ning seeläbi poliitikaid ja nende elluviimist suunavad. Käesolevas doktoritöös on uuritud varjupaigapoliitika kujundamist ja elluviimist Eesti juhtumi põhjal. See võimaldab analüüsida seoseid konteksti ja varjupaigapoliitika vahel kahes seni vähem tähelepanu saanud vaates – postkommunistliku ja väikeriigi konteksti perspektiivist. 
Doktoritöö hõlmab endas süstemaatilist ja konteksti teguritega arvestavat analüüsi varjupaigapoliitika kujundamisest postkommunistliku taustaga väikeriigis, käsitledes ja integreerides korraga nii poliitika kujundamist, selle elluviimist kui ka osapoolte koostööd. Uurimistöö panustab olemasolevasse teaduslikku teadmusesse, et paremini mõista, kuidas keerulisi poliitikaprobleeme praktikas hallatakse, sealjuures rõhutades kontekstist tulenevate tegurite olulisust poliitika kujundamise analüüsimisel.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendaja kaasprofessor Küll Sarapuu (TalTech)

Oponendid:

• kaasprofessor Tiziana Caponio (Torino Ülikool, Itaalia)
• professor Primož Pevcin (Ljubljana Ülikool, Slovenia)