Soojuslikku mugavust ja tõmbust on laialdaselt uuritud, enamasti kontrollitud tingimustes, vähem tegelikes töötingimustes. Korrektne hoone projekteerimine peaks tasakaalustama soojuslikku mugavust ja energiatõhusust, kuid rahulolematus soojusliku sisekliimaga viib sageli parandusmeetmeteni, mis suurendavad energiatarbimist. Arvestades kaasaegsete kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide (KVJ) keerukust, on oluline hinnata, kas uutes büroohoonetes on projekteerimise eesmärk saavutatud. Kuigi ventilatsiooni eelised tervisele ja õppetööle klassiruumides on hästi teada, on endiselt probleeme õhuvahetuse efektiivsuse ja tõmbusega. Tõhusa ja mugava ventilatsiooni samaaegne saavutamine on ebaühtlaste õhujaotusmustrite tõttu keeruline ülesanne. 
Käesolevas doktoritöös esitatakse soojusliku mugavuse ja tõmbuse mõõtmistulemused viies Tallinna kaasaegses büroohoones, millest igaühel on erinevad KVJ-süsteemid. Uuritud hooned olid varustatud mehaaniliste sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni- ja ruumi konditsioneerimisseadmetega. Mõõtmised hõlmasid tõmbust ja ruumi õhu- ning sissepuhkeõhu temperatuure ja kasutajate küsitlusi. Nii lühi- kui ka pikaajalised andmed tõid esile mitmeid toimivuse parendamise võimalusi. Lisaks uuriti Eesti tüüpilist klassiruumi õhujaotust laboritingimustes, kasutades CO2 märkegaasi meetodit, et hinnata õhuvahetuse efektiivsust ja saasteainete eemaldamise efektiivsust. Samuti töötati välja ja katsetati kokku 22 ruumis uut meetodit, kasutades nakkusriski kvantifitseerimiseks punktallika mõõtmisi, pakkudes uudset üheparameetrilist indikaatorit ruumilise kontsentratsiooni ja riskihindamise jaoks.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: täisprofessor tenuuris Jarek Kurnitski ning vanemteadur Raimo Simson (TalTech)

Oponendid:

• professor Lars Ekberg (Chalmersi Tehnikaülikool, Rootsi)
• professor Panu Mustakallio (Aalto Ülikool, Soome)

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis