Laevade kontseptuaalse projekteerimise faasil on kriitiline roll aluslike disaini ja konstruktsiooniliste otsuste määramisel. Selles etapis määratletakse üldine tekiplaan ning peamised konstruktsioonielemendid, mida hinnatakse esialgsetes konstruktsiooni analüüsides, piirates seeläbi järgnevaid arendusi. Liikudes laevadisaini hilisematesse etappidesse, eelnevalt tehtud otsused on raamistikuks, et teostada detailsem lõplike elementide analüüs. 
Algses projekteerimise faasis kasutatakse tugevusanalüüsideks lihtsustatud mudeleid, kuna detailne plaanilahendus ei ole veel välja töötatud. Madalate arvutuskulude säilitamiseks kasutatakse suurte mõõtmetega ja kohandatud materjaliomadustega elemente. Meretööstus kasutab peamiselt lineaarset siirdevälja omavaid tasandi elemente, mille puhul puudub täpne ülevaade pinge käitumisest elemendi sees ja servadel tuues kaasa maksimaalsete pingete ja üldise pingejaotuse ulatustliku väära esituse.
Käesoleva töö eesmärk on luua lõplike elementide formuleering, mida saab rakendada mitme-tekilise laeva staatilise reaktsiooni täpsuse suurendamiseks kontseptuaalse projekteerimise faasis. Kõrgemat järgu nihkedeformatsiooni teooria kasutab 6-vabadusastmega sõlmede definitsiooni, mis võimaldab kõrgemat järku siirdevälja definitsioone, et hinnata pinge käitumist elementide sees. Teooria keskendub lõplike elementide formuleeringute loomisele, rakendades uudset nihkevoo tasakaalu vabadusastet.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: kaasprofessor tenuuris Kristjan Tabri ning teadur Hendrik Naar (TalTech)

Oponendid:

• professor Zhaolong Yu (Norra Teadus- ja Tehnikaülikool, Norra)
• professor Jerolim Andric (Zagrebi Ülikool, Horvaatia)

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis