Teravkimmiliste laevakerede pritsmekaitsmete, eriti pritsmeliistude, hüdrodünaamiline roll on vaatamata nende ulatuslikule kasutusele liugkeredel endiselt ebapiisavalt kvantifitseeritud. Olemasolevad projekteerimissuunised on valdavalt empiirilised, samal ajal kui süstemaatilisi uuringuid piiravad katsete maksumus ja kestus. Kuigi arvutuslik vedelikudünaamika (CFD) võimaldab vähendada katsete mahtu, esineb avaldatud liugkerede CFD uuringutes sageli 10–20% erinevusi kogutakistuse ennustustes võrreldes katsetulemustega, mis piirab nende kasutatavust projekteerimisel. Käesolev väitekiri käsitleb kombineeritud eksperimentaal- ja numbrilist uurimistööd, mille eesmärk on kvantifitseerida pritsmekontrolli lisaseadmete hüdrodünaamilised mõjud ja määrata CFD-modelleerimise strateegia kogutakistuse ja käiguasendi trendide taastootmiseks valideerimismääramatuse piires. Põhirõhk on pritsmeliistudel, kuid võrdluseks käsitletakse ka kimmiliiste ja V-kujulisi pritsmeliiste, et hinnata erinevaid pritsme ohjamise lahendusi ning testida numbriliste mudelite sobivust erineva geomeetriaga lisaseadmete korral.
Töö näitab, et pritsmekontrolli lisaseadmete abil on võimalik saavutada tagasihoidlikke, kuid mõõdetavaid vähenemisi kogutakistuses, samas kui ebasobiv projekteerimine võib põhjustada märkimisväärseid jõudluskaotusi. Uuring kinnitab, et hoolikalt valideeritud CFD metoodika sobib pritsmekontrolli lisaseadmete võrdlevaks hindamiseks ja trendianalüüsiks.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendaja täisprofessor tenuuris Kristjan Tabri (TalTech)

Oponendid:

• kaasprofessor Ermina Begovic (Napoli Federico II Ülikool, Itaalia)
• vanemteadur Ashok Kumar (Küprose Mere- ja Merendusuuringute Instituut (CMMI), Küpros)

Jälgi avalikku kaitsmist MS Teamsis

Meeting ID: 386 474 388 441 850 7
Passcode: F33su9w5