Käesolev väitekiri keskendub mitme osapoole koostöö, tehnoloogia ja avaliku väärtuse loomise kokkupuutepunktile, asetades oma keskmesse nutilinna projektide uurimise. Ajastul, mida iseloomustavad keerulised planetaarsed väljakutsed, on nutilinna projektid esile kerkinud peamiste vahenditena jätkusuutliku linnalise tuleviku saavutamiseks, olles kavandatud sektoritevaheliste algatustena, mille eesmärk on tuua kaasa laialdasi avalikke hüvesid, nagu kliimamuutuste leevendamine ja avaliku sektori suurem tõhusus. 
Lisaks ei anna nutilinna projektid alati edasi seda avalikku väärtust, mida neilt luua oodatakse; selle asemel võivad need mõnikord süvendada sotsiaalseid lõhesid, kurnata avaliku halduse ressursse ning viia munitsipaalvõimu ülemäärase loovutamiseni eratehnoloogia pakkujatele. See lõhe tuleneb valdavast tuginemisest staatilistele, sektoripõhistele koostööraamistikele, mis ei suuda piisavalt arvesse võtta linnaprojektide kontekstuaalset, sotsiaalset ja poliitilist keerukust.
Kuna kohalikud omavalitsused tuginevad avaliku sektori tõhususe, koostöö ja aruandekohustuse suurendamiseks üha enam digitaalsetele avalikele taristutele, on puudus empiirilistest teadmistest selle kohta, kuidas detsentraliseeritud tehnoloogilised arhitektuurid avaliku sektori kontekstis avaliku väärtuse loomist tegelikult mõjutavad. Nende teoreetiliste ja praktiliste lünkade täitmiseks koondab käesolev väitekiri assamblaažimõtlemise (*assemblage thinking*), organisatsiooni- ja avaliku halduse teooriad, et lahti harutada nutilinna koostöö ja avaliku väärtuse loomise vahelist keerulist dünaamikat.
Tulemused näitavad, et avalik väärtus keerulistes, detsentraliseeritud või mitme osalejaga süsteemides tekib koostööpõhiste valitsemisstruktuuride, tehnoloogiliste arhitektuuride ja dünaamiliste osalejate konfiguratsioonide mittelineaarse vastasmõju tulemusena. Täpsemalt toob empiiriline analüüs esile, et avaliku väärtuse loomine detsentraliseeritud tehnoloogilises ökosüsteemis nõudis keskset koordinaatorit, kes tagaks tehnilise järelevalve, kataks hoolduskulud ning juhiks usaldust formaalse ja informaalse kaasamise paindliku kombineerimise kaudu. Lisaks piiravad väärtuse loomist oluliselt nii individuaalsed ja kollektiivsed võimekused, nagu digitaalne kirjaoskus, kui ka psühholoogilised barjäärid, näiteks hirm vastutuse ees. Nende barjääride ületamine nõuab suhtepõhise väärtuse teadlikku kujundamist ja kontekstispetsiifiliste institutsionaalsete võimaldajate, näiteks kohalike läbipaistvusseaduste kasutamist, et tagada struktuurne vastavus. Rakendades PVsG raamistikku struktuursel, organisatsioonilisel ja funktsionaalsel tasandil, toob uurimus esile avaliku väärtusega seotud kompromissid, näidates, et avalikke väärtusi ei tohiks käsitleda passiivsete tulemitena, vaid strateegilise avaliku valitsemise rakendatavate elementidena, mida tuleb teadlikult juhtida. Lõppkokkuvõttes järeldab väitekiri, et avaliku väärtuse loomine on tõestatult aktiivne, kontekstist sõltuv eraldiseisvate ja vastastikku toimivate väärtuste sotsiotehniline kooslus, mida mõjutavad kontekstispetsiifilised tehnoloogia ja valitsemise konfiguratsioonid.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendaja Luca Mora (TalTech)

Oponendid:

• kaasprofessor Hendrika Jacoba Maria Ruijer (Utrechti Ülikool, Holland)
• professor Bram Klievink (Leideni Ülikool, Holland)