Kiired kliimamuutused ja meteoroloogiliste tingimuste muutused, milles hooned peavad töötama, nõuavad rohkem kättesaadavaid ilmaandmeid ja kaasaegset tehnoloogiat, et võimaldada sagedasi ja ligipääsetavaid uuendusi, kuna traditsioonilised ilmaandmete genereerimise meetodid on tänapäevase hoonete projekteerimise jaoks üha ebapiisavamad. Praegused projekteerimispraktikad tuginevad suuresti ajalooliste meteoroloogiliste andmete aegunud töötlemisele, mis ei pruugi täpselt kajastada tuleviku kliimatingimusi, eriti hoonete puhul, mis on mõeldud töötama aastakümneid. Väitekiri põhineb viiel publikatsioonil ning selle peamine eesmärk on välja töötada ja valideerida uusi meetodeid tüüpiliste meteoroloogiliste aastate (TMY) genereerimiseks ning projekteerimispäevade ilmaandmete hindamiseks, et suurendada simulatsiooni tulemuste kvaliteeti.
Väitekirja uudsus seisneb geograafiliselt sõltumatu TMY genereerimise meetodi väljatöötamises, mis kõrvaldab vajaduse valida kliimaparameetrite kaalutegureid ning võimaldab referentsaastaid ajakohastada otse hoonete energiasimulatsiooni ja jahutuse dimensioneerimise kliimaandmete genereerimise tulemuste põhjal. Lisaks panused hõlmavad tõenduspõhiseid juhiseid jahutussüsteemide suuruse määramise riskitasemete jaoks ja kvantifitseeritud mõjusid hoonete projekteerimise parameetrite jahutusevajaduste osas. See uurimus aitab kaasa täpsemale hoone jõudluse ennustamisele, pakub praktilisi rakendamisstrateegiaid täiustatud projekteerimise töövoogude jaoks ja loob aluse rahvusvaheliste standardite uuendamiseks kliimamuutuste kohanemise käsitlemiseks hoonete projekteerimises.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: täisprofessor tenuuris, akadeemik Jarek Kurnitski ning kaasprofessor Martin Thalfeldt (TalTech)

Oponendid:

• professor Pieter de Wilde (Lundi Ülikool, Rootsi)
• vanemteadur Kirsti Jylhä (Soome Meteoroloogia Instituut, Soome)