Tänase päeva seisuga on vähk mittenakkushaiguste seas neljas peamine surma põhjus kogu maailmas. Kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja on kopsuvähk, teisel kohal, eeskätt naiste seas, on rinnavähk ning kolmandal kohal kolorektaalvähk (CRC). Vähi üks olulisimaid omadusi on kohandada raku energiametabolismi suurenenud energiavajaduse, biosünteesi, kiire kasvu ja kontrollimatu jagunemise vajaduste rahuldamiseks. Üks peamistest muutustest on Warburgi efekt, mille puhul vähirakud eelistavad aeroobset glükolüüsi oksüdatiivsele fosforüleerimisele (OXPHOS) adenosiin trifosfaadi (ATP) tootmiseks, kuid hiljutised uuringud viitavad keerukamale metaboolsele nihkele, mis hõlmab glükolüüsi ja OXPHOS-i vahelist koosmõju. Vähi metabolismi keerukus ja heterogeensus seavad väljakutse meie arusaamisele metaboolsest ümberprogrammeerimisest kasvaja arengus. Traditsioonilistele metodoloogiatele keskendunud uuringud võivad olulisi metabolismis tekkinud muutusi tähelepanuta jätta, mistõttu on vajalik kombineerida uusi erinevaid meetodeid.
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja töötada ja rakendada uudseid metoodilisi lähenemisviise vähi energiametabolismi uurimiseks, keskendudes rinnavähi rakuliinidele samuti CRC kliinilisele materjalile ja Caco-2 rakuliinile. 
Töö tõi esile vähi komplitseerituse, toetades meetodite kombineerimist ning kliinilise materjali ja ka rakukultuuride kasutamist. See laiaulatuslik meetodite rakendamine avaldas vähi kohta nüansse, mida oleks olnud konventsionaalsete uurimistrateegiatega keeruline tuvastada. Lisaks võib antud töö anda baasi ka tulevikus tehtavatele uuringutele. Ka pisemad avastused võivad anda uusi ja väärtusilkke teadmisi vähi kohta ning panustada ravistrateegiate või biomarkerite arendamisse.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: juhtivteadur Tuuli Käämbre (KBFI) ning Dr. Aleksandr Klepinin

Oponendid:

• teadur Sergei Kopanchuk (Tartu Ülikool, Eesti)
• professor Emirhan Nemutlu (Hacettepe ülikool, Türgi)