Looduses on ligniin aromaatsete ühendite varamu, mis koosneb kolmest peamisest fenüülpropanoidsest monomeerist: p-kumaarüül-, koniferiil- ja sinapüülalkoholist. Ligniin esineb lignotselluloosses biomassis koos tselluloosi ja hemitselluloosiga, moodustades taimeraku seinale jäiga tugiraamistiku. Hoolimata ligniini väärtuslikust keemilisest potentsiaalist on selle väärindamine endiselt keerukas. Üheks peamiseks piiranguks on ligniini struktuuri heterogeensus, mis sõltub oluliselt biomassi päritolust ja fraktsioneerimisprotsessi intensiivsusest. Seetõttu on ligniini tõhusaks väärindamiseks hädavajalik terviklik arusaam selle struktuurist enne ja pärast biomassi töötlemist.
Käesolev uurimitöö käsitleb kahte olulist aspekti, mis on seotud ligniini väärindamisega: organosolv ligniini struktuuri iseloomustamist ning selle keemilist modifitseerimist termoplastiliste rakenduste jaoks. 
Väitekirja tulemused näitasid seost ekstraheerimislahusti valiku ja organosolv-ligniini koostise vahel, ning viimast iseloomustati NMR-i ja GC–MS meetodite abil. Lisaks demonstreeriti uuringus, et ligniini esterdamise viis on PLA-komposiitide omaduste kujundamisel määrava tähtsusega. Saadud tulemused pakuvad uusi teadmisi ligniini väärindamise kohta ning toetavad selle kasutamist kõrgema lisandväärtusega, majanduslikult atraktiivsete ja keskkonnasõbralike biopõhiste materjalide arendamisel.

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus

Juhendajad: vanemteadur Maria Kulp ning vanemteadur Yevgen Karpichev (TalTech)

Oponendid:

• professor Timo Kikas (Eesti Maaülikool, Eesti)
• juhtivteadur Janis Rižikovs (Läti Riikliku Puidukeemia Instituut, Läti)