Liisi Särglep ei unistanud lapsena inseneriametist. Tema esimene plaan oli õppida arstiks, ent kui Tartu Ülikooli uks esimesel katsel ei avanenud, viis järgmine valik ta Tallinna Tehnikaülikooli tootearendust ja tootmistehnikat õppima. TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaal Trialoog kirjutab, et täna töötab ta TalTechi vilistlasena Eesti Masinatööstuse Liidu arendusnõunikuna, juhib Eesti Keevitusühingut ning on insener-tehnilist nõustamist ja muu hulgas keevituskoordinaatori teenust pakkuva Selteci asutaja.
Inseneriks peaaegu juhuslikult
„Ma ei soovinud esialgu üldse inseneriks saada. Tahtsin minna arstiteaduskonda, aga ei saanud sinna sisse,“ meenutas Särglep. Aastat vahele jätta ta ei tahtnud ning kuna tema teine suur kirg olid autod, jõudis ta tehnikaerialani.
Särglep kasvas enda sõnul suuresti poiste seltskonnas, tal oli vanem vend ning suvila ümber leidus rohkem poisse kui tüdrukuid. Reaalained sobisid talle samuti – seitsmendas klassis Tallinna Reaalkooli minnes süvenes huvi matemaatika ja füüsika vastu veelgi.
Keevitusinseneeriani jõudis ta Saku Metallis töötades. Kui ettevõte hakkas valmistama tooteid raudteetööstusele, muutusid kvaliteedinõuded palju rangemaks. Firmal tekkis vajadus keevitusinseneri järele ning Särglep võttis selle rolli enda kanda.
Teda köitis probleem, mis vajas lahendamist. Keevitus oli tootmises pudelikaelaks ning sellest sõltus, kui palju ja kui kiiresti sai toodangut välja anda. „Mulle tundus kummaline, et üks töölõik dikteerib kogu tootmise tempot. Insenerina tahtsin leida viisi, kuidas kogu protsess paremini tööle saada,“ ütles ta.
Keevitusinseneri ülesannetes tegeles Särglep kvaliteedisüsteemide, keevitusprotsesside, materjalide valiku, töötajate väljaõppe ja ettevõtte sertifitseerimisega.